Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk
Mälestusmärk

Asub Jaunpiebalga Püha Tooma evangeelse luteri kiriku lähedal.

Nähtav on skulptor Kārlis Zālese ja arhitekt Aleksandrs Birzenieksi loodud monument Vabadussõjas langenud Jaunpiebalga koguduse liikmetele.

Monument avati 29. juunil 1930. Selle projekteerisid skulptor Kārlis Zāle ja arhitekt Aleksandrs Birzenieks, kuid sepistamistööd tehti E. Kurause kiviraidurimas Riias. Monument on kujundatud arhitektuurse kaarekujulisena. Kolmetasandilisel terrassil on kaks massiivse sillusega sammast. Sammaste vahel on figuratiivne reljeef – ema õnnistab kahte haavatud poega.

Jaunpiebalga keskkooli õpetaja Vēsma Johansone poolt J. Lismanisele antud teabe kohaselt asetati monumendi vundamendile urn 125 langenud koguduseliikme nimekirjaga. Tolleaegne ajakirjandus mainis aga ainult 60 langenut. Samal päeval istutati kiriku ümber „Kangelaste salu“ – 60 tammepuud.

Jaunpiebalga evangeelne luterlik Püha Tooma kirik pühitseti sisse 4. juulil 1804, kuid aastatel 1871–1873 ehitati kirik Matthias von Holsti projekti järgi ümber. Selles on 800 istekohta ning altar ja kantsel on tammepuust nikerdatud. Kui Jaunpiebalga kirik tähistas oma 200. aastapäeva, nimetati kirik Püha Tooma järgi.
Jaunpiebalga kirik, mis on riikliku tähtsusega kultuurimälestis ja suurim luteri kirik väljaspool Riiat, on mänginud olulist rolli paljude silmapaistvate loominguliste isiksuste vaimse maailma kujundamisel.