Vabadusmonument Riias Mälestusmärk
1
Vabadusmonument oli ärkamisaja sündmuste üks keskseid sümboolseid punkte. 14. juunil 1987 korraldas inimõiguste rühmitus Helsinki-86 Vabadusmonumendi juurde loata avaliku lillede asetamise tseremoonia. Kaks kuud hiljem, 23. augustil, kutsus Helsinki-86 üles Hitleri-Stalini pakti 48. aastapäeva tähistamiseks Vabadusmonumendi juurde miitingule. Selle miitingu käigus peksis ja arreteeris Nõukogude politsei meeleavaldajaid. Järgnevatel aastatel said lillede asetamise tseremooniatest Vabadusmonumendi juurde osa kõigi suuremate meeleavalduste ja muude massiürituste korraldamisel .
Asub Riia kesklinnas Vabaduse väljakul.
Vabadusmonument on üks silmapaistvamaid Läti ajaloo, arhitektuuri ja kunsti monumente. See ehitati Kārlis Zāle projekti järgi avalike annetuste toel. See avati 1935. aastal Läti rahva vabaduse ja kodumaa-armastuse sümbolina. Koos Riia vendade kalmistu ansambliga kuulub see monumentaalarhitektuuri ja -skulptuuri väärtuslikemate näidete hulka.
Vabadusmonument väljendab Läti kultuuri eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Sümbolid peegeldavad vabaduse filosoofilist olemust ja Läti rahva ajaloolisi ettekujutusi iseseisvusvõitluse etappidest. Need osutavad füüsilise ja vaimse jõu kehastusele. Kangelaslik keel jutustab loo Läti rahvast kui iseseisvatest, aktiivsetest ajaloo loojatest ja oma saatuse määrajatest.
Selle asemel asus algselt Vene tsaari Peeter I monument. Esimese maailmasõja ajal lammutati see ja transporditi laevaga Petrogradi. Laeva torpeedotas Saksa allveelaev ja see uppus Vormsi saare lähedal. Nõukogude okupatsioonivõim plaanis Vabadusmonumenti mitu korda lammutada, kuid seda ei tehtud.
Tänapäeval saab näha ühte Läti sümbolit ja järgida armee auvalve traditsioone.
Kanali kaldale Vabadusmonumendi kõrvale on loodud taktiilne Vabadusmonument. Selle erilise pronksist miniatuuri lõi skulptor Ivars Miķelsons mõõtkavas 1:50.
Kasutatud allikad ja viited:
https://www.la.lv/diena-kas-aizsaka-atmodo
Apsītis, V. Vabaduse monument. Riia: Zinātne, 1993.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Vabadusmonumendi saatus nõukogude ajal
Nõukogude okupatsiooni ajal tahtsid Nõukogude võimud Vabadusmonumendi lammutada, kuid legendi kohaselt seisis nõukogude skulptor Vera Muhhina monumendi säilitamise eest, rõhutades selle kunstilist ja emotsionaalset väärtust Läti rahvale.
Rauna Vabadusmonument ehk Esimeses maailmasõjas ja Vabadusvõitluses langenud Rauna kihelkonna liikmete mälestuseks püstitatud monument
Rauna vabadusmonumendi idee algusaegadeks on 21. august 1929, mil Cēsise linnapea ja Cēsise rajooni juht kutsusid Rauna kihelkonna silmapaistvamad avaliku elu tegelased kohtumisele, kutsudes neid üles austama vabaduse saavutust ja ehitama Raunasse monumendi.
Karlis Hall ja Vabadusmonument
Jutustaja kirjeldab Kārlis Zālese mälestusi kui isiksust, kes lõi Läti kunsti kuulsaimad teosed. Kirjeldus on pühendatud Zālese mälestusele 1942. aastal (K. Zālese surma-aastal). Mälestused valiti K. Zālese teoste iseloomustamiseks autori isikuomaduste ja maailmataju põhjal.
Läti skulptori Kārlis Zāles vähemtuntud töödest Dīvala ja Trikāta vanadel kalmistutel
Üks skulptor Kārlis Zāle (1888–1942) vähetuntud teoseid on travertiinist skulptuur „Langenud roosid“, mis loodi aastatel 1939–1940 ja on seotud Vennaste kalmistu ansambli loomisega.