Памятник Свободы Рауна или памятник членам прихода Рауна, павшим в Первой мировой войне и войне за независимость

Selleks eraldati Põhja -Läti Vabastusvõitluse Mälestuskomitee pealinnast 1200 latti. Rauna kogunenud avalike töötajate hulgast valiti ajutine kolmest inimesest koosnev eesistuja, kelle ülesandeks oli Vabadussamba rajamise idee populariseerimine ja teiste inimeste kaasamise korraldamine.

13. oktoobril 1929 kutsuti kokku koosolek, kus osalesid erinevate Rauna ühiskondlike organisatsioonide esindajad, kes otsustasid moodustada uue organisatsiooni ja nimetasid selle Rauna ja selle lähiümbruse vabastamise monumendi komiteeks. Komisjoni esimeheks valiti pastor Arvīds Treics, kassapidajaks õpetaja Eduards Auks, sekretäriks J. Grīslis.

Uue komisjoni üks esimesi ülesandeid oli mälestusmärgi ehitamiseks koha leidmine. Monumendi jaoks kõige soodsam ja sobivam koht oli Rauna Vallavolikogule kuuluv maatükk Rauna lossi varemete, Põllumajandusseltsi hoone ja Riia maantee vahel. Huvitav on see, et pärast 20. sajandit. 1930. aastatel ajakirjandusest loetud info kohaselt on monumendi algse ja võimaliku asukohana märgitud Rauna Tanīsa mägi, mis „võimaldaks monumenti kaugelt näha“.

Komisjoni kõige raskem ja aeganõudvam ülesanne oli monumendi ehitamiseks raha kogumine. Korjati annetusi, korraldati turge, loteriisid, pidusid, teatrietendusi, samuti saadeti erinevatele organisatsioonidele isiklikke kutseid suuremate rahasummade annetamiseks. Kokku koguti monumendi ehitamiseks ja väljaku korrastamiseks umbes 8000 latti.tuletõrjekindlustusselts (350 latti), kultuurifond (600 latti). Ülejäänud koguti parteidelt ja eraannetajatelt.

1930. aasta sügisel sõitsid Rauna ja ümbruskonna vabastamise monumendikomisjoni esindajad Riiga presidendi sekretärile külla, et vaadata Riia Vabadussamba ideekonkursi töid. Eriti köitis raunēnlasi Riia vabadusmälestiste konkursil III preemia võitnud noore skulptori Kārlis Baumanise (Zemdega) auhinnatud eskiis “Es-dūr”. Monumendi idee keskmes - oda muutub kokleks, võitlusvaim ühineb lauluga. Pärast arutelusid eskiisi autoriga otsustas Rauna ja selle ümbruse vabastamise monumendi komisjon oma 18. oktoobri 1931. aasta koosolekul ehitada Raunale skulptor K. Baumanise (Zemdegas) järgi monumendi, kasutades kohalikku graniiti. materjalina. Monumendile sobiv kivi leiti umbes 4 km kaugusel Rauna keskusest, endise Lorenzi poolmõisa lähedalt. Üks raskemaid ülesandeid oli raskete kivide Raunale viimine.

Samal ajal töötas komisjon ka mälestusväljaku loomise kallal - mäe lammutamine, terrasside loomine, treppide paigaldamine, puude ja põõsaste istutamine. 1932. aasta kevadel korraldas komitee mälestusväljakule mälestustammikute allee istutamise. Iga istutatud tamm on mälestuseks ühele Rauna koguduse liikmele, kes hukkus Vabadusvõitlustes. Iga istutatud tamme alla on maetud pudel Rauna koguduse surnud liikme nime ja lühikeste elulooliste andmetega. 19. juulil 1932 pandi pidulik sündmus monumendi aluskivi panemiseks. Monumendi vundamendid on maetud umbes 10 jala sügavusele koos pidulikult allkirjastatud akti, müntide, ajalehtede ja muude esemetega.

Monumendi ehitamise rahastamise küsimuse paremaks elluviimiseks otsustas Rauna ja selle ümbruse vabastamise mälestuskomitee hakata ametlikuks organisatsiooniks ja registreerida end Rauna Valla Vabadussamba Seltsiks. 21. mail 1933 valiti uue ühingu juhatus. Ühingu esimeheks sai pastor Arvīds Treicis, sekretäriks õpetaja Jēkabs Pinnis, kassapidajaks õpetaja Eduards Auka, liikmeks arst Rūdolfs Skaidrais ja esimehe liikmeks D. Muiznieks. Uue juhatuse üks põhiülesandeid oli monumendi avatseremoonia korraldamine 20. augustil 1933. aastal.

20. augustil 1933 toimus Rauna Vabadussamba avamine. Üritus algas piduliku jumalateenistusega Rauna kirikus, kus pidasid kõnesid professorid, Läti Ülikooli usuteaduskonna dekaan, Voldemārs Maldonis, Jaunpiebalga pastor Jānis Ozols ja Rauna koguduse pastor Arvīds Treicis. Jumalateenistusel esinesid Rauna piirkonna koor Rūdolfs Skaidrā juhatusel ja 8. Daugavpilsi ratsarügemendi orkester.

Pärast jumalateenistust toimus president Albert Kviesi pidulik vastuvõtmine ja monumendi avamine. President Alberts Kviesis, kindral Krišjānis Berķis, Cēsise maakonna pealik Jānis Štucers, Cēsise maakonna juhatuse esimees Kārlis Līkums, peapiiskop Teodors Grīnbergs, Valka maakonna asjur Lätis Kārlis Kundziņš, ülikooli rektor Jūlijs Auškāps jne. Pärast pidulikke kõnesid ja monumendi avamist jätkus festival Rauna lossi varemetes, kus osalesid Rauna ja seda ümbritsevad koorid ning Daugavpilsi 8. rügemendi orkester. Pärast monumendi avamist jätkas tegevust Rauna Valla Vabadussammaste Selts, kes kogus raha mälestusala edasiseks heakorrastamiseks.

Pärast monumendi avamist sai sellest üks Rauna ühiskondliku ja kultuurielu keskusi ning Rauna sümbol. Vabadussamba juures korraldati kõik Rauna valla suuremad festivalid ja üritused kuni 1940. aastani. 20. sajand 1930. aastatel sai ilusaks traditsiooniks asetada õppeaasta alguses lilled Rauna keskuse koolilaste mälestussamba juurde.

Nõukogude aastatel säilitati Rauna vabadussammas, hävitati ainult monument "Jumal, püha Läti". Selle aja jooksul ei toimunud monumendi juures ühtegi üritust ning selle territoorium oli hooletusse jäetud ja võsastunud. Hoolimata asjaolust, et monumendi juures üritusi ei peetud, on monumenti näha paljudel nõukogude ajal tehtud fotodel. Seda võib seletada asjaoluga, et mälestusväljaku ala treppe kasutati sageli pildistamiseks. Inimeste mälestustes on siiani palju lugusid monumendi hävingust päästmisest ja inimestest, kes selle eest hoolitsesid. 20. sajand 70.-80. Läti aiandus- ja mesindusseltsi Cēsise rajooni osakonna Rauna algorganisatsiooni liikmed pöördusid monumendi territooriumi koristamise poole. Vaatamata sellele, et nõukogude ajal oli monumendi juurde kogunemine keelatud, paigutasid inimesed salaja monumendi jalamile küünlaid ja lilli.

Ärkamise ajal, 20. saj. 1980. aastate teisel poolel sai monumendist vabaduse ja iseseisvuse sümbol ning siin korraldati mitmesuguseid üritusi. Nii korraldas näiteks 18. novembril 1988. aastal Läti Rahvarinde Rauna rühmitus mälestusmärgi juures Läti väljakuulutamisele pühendatud ürituse ning punavalge-punane lipp lehvis taas monumendi juures. Tänu Läti Rahvarinde Rauna rühma aktivistidele ja elanike annetatud vahenditele puhastati 1989. aasta kevadel monument, korrastati territooriumil olevad trepid ja taastati ajalooline kiri "Jumal, püha Läti" kiviraidur Ansis Rozenbergs.

Mälestusmärk ja selle territoorium said uue hingamise 2011. aastal, kui LEADER programmi rahastust kasutades puhastas ja heakorrastas Rauna Maavolikogu mälestise territooriumi ja haljastust, samuti restaureeris mälestusmärki ennast. Igal aastal 11. novembril asetatakse mälestussamba juurde küünlad ja mälestushetkel austatakse vabadusvõitlustest osavõtjaid. Viimastel aastatel, 4. mail, korraldati kogukonna jalgrattamatkasid Riia vabadussamba juurest Rauna vabadussamba juurde. Monument on tänapäeval üks eredamaid Rauna ja Läti vabaduse sümboleid.