Rauna Vabadusmonument ehk Esimeses maailmasõjas ja Vabadusvõitluses langenud Rauna kihelkonna liikmete mälestuseks püstitatud monument

Selleks eraldati Põhja-Läti Vabastusvõitluse Mälestuskomitee kapitalist 1200 latti. Kogunenud Rauna ühiskonnategelaste hulgast valiti kolmest inimesest koosnev ajutine presiidium, kelle ülesandeks oli Vabadusmonumendi ehitamise idee populariseerimine ja teiste inimeste kaasamise korraldamine.

13. oktoobril 1929 kutsuti kokku koosolek, kus osalesid erinevate Rauna avalike organisatsioonide esindajad, kes otsustasid moodustada uue organisatsiooni ja nimetasid selle Rauna ja ümbruskonna Vabastusmonumendi komiteeks. Komitee esimeheks valiti pastor Arvīds Treici, laekuriks õpetaja Eduards Auks ja sekretäriks J. Grīslis.

Uue komitee üks esimesi ülesandeid oli leida koht monumendi ehitamiseks. Monumendi jaoks kõige soodsamaks ja sobivamaks kohaks valiti Rauna vallavolikogule kuuluv maatükk Rauna lossi varemete, Põllumajandusseltsi maja ja Riia maantee vahel. Huvitaval kombel on 1930. aastatel ajakirjanduses loetud teabe kohaselt monumendi algse ja võimaliku asukohana mainitud Rauna Tanīsa mäge, mis „võimaldaks monumenti kaugelt näha“.

Komitee kõige keerulisem ja aeganõudvam ülesanne oli monumendi ehitamiseks vajalike vahendite kogumine. Koguti annetusi, korraldati turgekaubade, loteriide, ürituste ja teatrietenduste korraldamist ning saadeti erinevatele organisatsioonidele isiklikke kutseid suuremate summade annetamiseks. Kokku koguti monumendi ehitamiseks ja väljaku korrastamiseks umbes 8000 latti. Suurimad annetajad olid Põhja-Läti Vabastusvõitluse Mälestuskomitee (1200 latti), Rauna Hoiu-laenuühing (1669,50 latti), Rauna-Baižkalna Piimakarjakasvatajate Selts (550 latti), Rauna Vastastikune Tulekindlustusselts (350 latti) ja Kultuurifond (600 latti). Ülejäänud summa koguti üritustelt ja eraannetajatelt.

1930. aasta sügisel käisid Rauna ja ümbruskonna vabastusmonumendi komitee esindajad Riias, et kohtuda riigipresidendi sekretäriga ja tutvuda Riia vabadusmonumendi ideekonkursi töödega. Rauna elanike tähelepanu köitis eriti noore skulptori Kārlis Baumanise (Zemdega) auhinnatud kavand „Es-dūr“, mis võitis Riia vabadusmonumendi võistlusel 3. koha. Monumendi idee põhineb oda muutumisel kokleks ja võitlusvaimu sulandumisel lauluga. Pärast arutelusid kavandi autoriga otsustas Rauna ja ümbruskonna vabastusmonumendi komitee oma 18. oktoobri 1931. aasta koosolekul püstitada Raunasse skulptor K. Baumanise (Zemdega) järgi monumendi, kasutades materjalina kohalikku graniiti. Monumendi jaoks sobiv kivi leiti umbes 4 km kaugusel Rauna keskusest, endise Lorenči poolmõisa lähedalt. Üks raskemaid ülesandeid oli raskete kivide Raunasse transportimine.

Paralleelselt tegeles komitee ka monumendi väljaku loomisega – kaevati künka, rajati terrasse, paigaldati treppe, istutati puid ja põõsaid. 1932. aasta kevadel korraldas komitee monumendi väljakule mälestustamme allee istutamise. Iga istutatud tammepuu on mälestusmärgiks ühele Rauna koguduse liikmele, kes langes Vabadusvõitluses. Iga istutatud tammepuu alla maeti pudel surnud Rauna koguduse liikme nimega ja lühikeste elulooliste andmetega. 19. juulil 1932 toimus monumendi nurgakivi pidulik panemine. Monumendi vundament maeti umbes 3 meetri sügavusele koos pidulikult allkirjastatud akti, müntide, ajalehtede ja muude esemetega.

Monumendi ehituse rahastamise küsimuse edukamaks lahendamiseks otsustas Rauna ja Ümbruskonna Vabastusmonumendi Komitee saada ametlikuks organisatsiooniks ja registreeruda Rauna kihelkonna Vabadusmonumendi seltsiks. 21. mail 1933 valiti uue seltsi juhatus. Seltsi esimeheks sai pastor Arvīds Treicis, sekretäriks õpetaja Jēkabs Pinnis, laekuriks õpetaja Eduards Auka, liikmeks doktor Rūdolfs Skaidrais ja esimehe liikmeks D. Muižnieks. Uue juhatuse üheks peamiseks ülesandeks oli monumendi avamispeo korraldamine 20. augustil 1933.

Rauna Vabadusmonumendi avatseremoonia toimus 20. augustil 1933. Üritus algas piduliku jumalateenistusega Rauna kirikus, kus kõnesid pidasid Läti Ülikooli teoloogiateaduskonna dekaan professor Voldemārs Maldonis, Jaunpiebalga pastor Jānis Ozols ja Rauna koguduse pastor Arvīds Treicis. Teenistusel esinesid Rauna piirkonna koorid Rūdolfs Skaidrāsi juhatusel ja 8. Daugavpilsi jalaväerügemendi orkester.

Pärast teenistust toimus Läti presidendi Alberts Kviesise pidulik tervitus ja monumendi avamine. Monumendi avamisele saabusid Läti president Alberts Kviesis, kindral Krišjānis Berķis, Cēsise rajooni juht Jānis Štucers, Cēsise rajooni juhatuse esimees Kārlis Līkums, peapiiskop Teodors Grīnbergs, Valka rajooni dekaan Kārlis Kundziņš, Eesti alaline esindaja Lätis Jāns Melders (Jaan Mölder), Läti Ülikooli rektor Jūlijs Auškāps jt. Pärast pidulikke kõnesid ja monumendi avamist jätkus pidustus Rauna lossi varemetes, kus osalesid Rauna ja ümbruskonna koorid ning 8. Daugavpilsi rügemendi orkester. Pärast monumendi avamist jätkas Rauna kihelkonna Vabadusmonumendi Selts oma tegevust, kogudes raha monumendi väljaku edasiseks parendamiseks.

Pärast monumendi avamist sai sellest üks Rauna seltsi- ja kultuurielu keskusi ning Rauna sümbol. Kõik Rauna kihelkonna suuremad festivalid ja üritused kuni 1940. aastani korraldati Vabadusmonumendi juures. 1930. aastatel sai ilusaks traditsiooniks, et Rauna keskkoolide õpilased asetasid õppeaasta alguses monumendi juurde lilli.

Nõukogude aastatel Rauna Vabadusmonument säilitati, hävitati vaid monumendil olev kiri „Jumal, õnnista Lätit“. Sel ajal ei korraldatud monumendi juures ühtegi üritust ning selle territoorium oli hooldamata ja võssa kasvanud. Vaatamata sellele, et monumendi juures ühtegi üritust ei korraldatud, on monumenti näha paljudel nõukogude ajal tehtud fotodel. Seda saab seletada asjaoluga, et monumendi väljakul asuvaid treppe kasutati sageli grupipiltide tegemiseks. Mitmed lood monumendi päästmisest hävingust ja inimestest, kes selle säilitamise eest hoolitsesid, on inimeste mälestustes siiani eredalt meeles. 1970. ja 1980. aastatel alustasid Läti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Cēsise rajooni osakonna, Rauna esimese organisatsiooni liikmed monumendi territooriumi koristamist. Hoolimata asjaolust, et nõukogude aastatel olid monumendi juures kogunemised keelatud, asetasid inimesed salaja monumendi jalamile küünlaid ja lilli.

Taaselustamise ajal, 1980. aastate teisel poolel, sai monumendist vabaduse ja iseseisvuse sümbol ning siin korraldati mitmesuguseid üritusi. Näiteks 18. novembril 1988 korraldas Läti Rahvarinde Raunase rühm monumendi juures Läti väljakuulutamisele pühendatud ürituse ning punavalgepunane lipp lehvis taas monumendi lähedal lipumastis. Tänu Läti Rahvarinde Raunase rühma aktivistidele ja elanike annetatud rahale puhastati monument 1989. aasta kevadel, parandati territooriumil asuvad trepid ja restaureeriti ajalooline kiri „Jumal, õnnista Lätit“, mille teostas kiviraidur Ansis Rozenbergs.

Monument ja selle territoorium said uue elu 2011. aastal, kui Rauna maakonna volikogu LEADER-programmi rahastuse abil puhastas ja parandas monumendi territooriumi ja haljastus ning restaureeris monumendi enda. Igal aastal 11. novembril asetatakse monumendi juurde küünlad ja mälestushetkel austatakse Vabadusvõitluses osalejaid. Viimastel aastatel on 4. mail korraldatud kogukondlikke jalgrattamatku Riia vabadusmonumendi juurest Rauna vabadusmonumendi juurde. Tänapäeval on monument üks eredamaid vabaduse sümboleid Raunas ja Lätis.