Vabadussammas Raunas Mälestusmärk
106
Skulptor Kārlis Zemdega loodud monument on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rauna koguduse liikmete mälestusele.
Riia vabadussamba projekti ühe realiseerimata variandina avati see 20. augustil 1933. aastal. Avaüritusel oli kohal Läti Vabariigi 3. president Alberts Kviesis.
Monumendi esialgne nimi oli "ES DŪR" - moto - odast saab koks ja rahvast päästab lauluvaim. Monumendi alust kaunistavad Kārlis Baumaņi kirjutatud hümni sõnad "Jumal, püha Läti".
Enne monumendi avamist 1933. aastal istutasid raunenlased monumendi korrastamise käigus tammeallee ja asetasid iga tamme alla kapsli hukkunud sõduri nimega. Hiljem, 1937. aastal, graveeriti võitlejate nimed kirikusse asetatud valgele marmortahvlile.
Kommunistliku okupatsiooni ajal graveeriti postamendile kiri "Jumal, püha Läti". See taastati ärkamisaja alguses 1989. aasta juunis.
Kasutatud allikad ja viited:
https://visit.rauna.lv
Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Rauna Vabadussammas ehk monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rauna koguduse liikmetele
Rauna vabadussamba idee algupära on 21. augustil 1929, kui Cēsise linnapea ja Cēsise linnaosa juht kutsusid Rauna kihelkonna silmapaistvamaid avalikke töötajaid kohtumisele, kutsudes austama vabaduse omandamist ja ehitama Raunale ausamba.