Vabadusmonument Raunas Mälestusmärk
106
Skulptor Kārlis Zemdegsi loodud monument on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rauna kihelkonna liikmete mälestuseks.
Riia Vabadusmonumendi projekti ühe realiseerimata jäänud variandina avati see 20. augustil 1933. Avamisüritusel osales ka Läti Vabariigi 3. president Alberts Kviesis.
Monumendi algne nimi oli "ES DŪR" – moto – oda muutub kokleks ja rahvas päästab lauluvaim. Monumendi alust kaunistavad Baumaņi Kārlise loodud hümni sõnad – "Jumal, õnnista Lätit".
Enne monumendi avamist 1933. aastal istutasid Raunė elanikud monumendi ümber haljastustööde käigus tammeallee ja asetasid iga tamme alla kapsli langenud sõduri nimega. Hiljem, 1937. aastal, graveeriti võitlejate nimed valgele marmorplaadile, mis on paigutatud kirikusse.
Kommunistliku okupatsiooni ajal eemaldati postamentilt kiri "Jumal, õnnista Lätit". See taastati taassünni alguses 1989. aasta juunis.
Kasutatud allikad ja viited:
https://visit.rauna.lv
Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Rauna Vabadusmonument ehk Esimeses maailmasõjas ja Vabadusvõitluses langenud Rauna kihelkonna liikmete mälestuseks püstitatud monument
Rauna vabadusmonumendi idee algusaegadeks on 21. august 1929, mil Cēsise linnapea ja Cēsise rajooni juht kutsusid Rauna kihelkonna silmapaistvamad avaliku elu tegelased kohtumisele, kutsudes neid üles austama vabaduse saavutust ja ehitama Raunasse monumendi.