Vabadusmonumendi saatus nõukogude ajal
Nõukogude okupatsiooni ajal tahtsid Nõukogude võimud Vabadusmonumendi lammutada, kuid legendi kohaselt seisis nõukogude skulptor Vera Muhhina monumendi säilitamise eest, rõhutades selle kunstilist ja emotsionaalset väärtust Läti rahvale.
Pärast Läti okupeerimist 1940. aastal oli Vabadusmonument tõsises ohus. Suuliste allikate kohaselt kaalusid Nõukogude võimud selle lammutamist, kuid ei teinud seda. Legendi kohaselt toetas Riias sündinud ja oma teose "Tööline ja kolhoosinaine" poolest kuulus Nõukogude skulptor Vera Muhhina monumendi säilitamist, rõhutades selle kunstilist ja emotsionaalset väärtust Läti rahvale.
Kuigi nõukogude ideoloogid püüdsid sümboleid ümber tõlgendada (näiteks kolm tähte Balti Nõukogude vabariikide sümbolina), jäi monument rahva seas alati vabaduse ja iseseisvuse sümboliks.
Muhhina poja meenutuste kohaselt osales ta koosolekul, kus küsiti tema arvamust, ja teatas, et monumendil on "silmapaistev kunstiline väärtus" ning selle hävitamine "solvaks Läti rahva kõige pühamaid tundeid".
Selle väite kinnitamiseks pole aga ühtegi ametlikku dokumenti – teave põhineb suusõnalisel kuulmisel ja teisestel allikatel.
Vera Muhhina oli üks nõukogude vabariikliku skulptuuri keskseid tegelasi – tema teos „Tööline ja kolhoosnik“ (1937) tunnistati nõukogude kunsti ikooniliseks sümboliks.
Talle omistati mitu korda Stalini auhind - viis korda: aastatel 1941, 1943, 1946, 1951, 1952. Ta osales ametlikel riigiüritustel, sai mainekaid monumentaalseid tellimusi ja oli Nõukogude Liidu rahvakunstnik.
Seotud objektid
Vabadusmonument Riias
Vabadusmonument oli ärkamisaja sündmuste üks keskseid sümboolseid punkte. 14. juunil 1987 korraldas inimõiguste rühmitus Helsinki-86 Vabadusmonumendi juurde loata avaliku lillede asetamise tseremoonia. Kaks kuud hiljem, 23. augustil, kutsus Helsinki-86 üles Hitleri-Stalini pakti 48. aastapäeva tähistamiseks Vabadusmonumendi juurde miitingule. Selle miitingu käigus peksis ja arreteeris Nõukogude politsei meeleavaldajaid. Järgnevatel aastatel said lillede asetamise tseremooniatest Vabadusmonumendi juurde osa kõigi suuremate meeleavalduste ja muude massiürituste korraldamisel.
Asub Riia kesklinnas Vabaduse väljakul.
Vabadusmonument on üks silmapaistvamaid Läti ajaloo, arhitektuuri ja kunsti monumente. See ehitati Kārlis Zāle projekti järgi avalike annetuste toel. See avati 1935. aastal Läti rahva vabaduse ja kodumaa-armastuse sümbolina. Koos Riia vendade kalmistu ansambliga kuulub see monumentaalarhitektuuri ja -skulptuuri väärtuslikemate näidete hulka.
Vabadusmonument väljendab Läti kultuuri eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Sümbolid peegeldavad vabaduse filosoofilist olemust ja Läti rahva ajaloolisi ettekujutusi iseseisvusvõitluse etappidest. Need osutavad füüsilise ja vaimse jõu kehastusele. Kangelaslik keel jutustab loo Läti rahvast kui iseseisvatest, aktiivsetest ajaloo loojatest ja oma saatuse määrajatest.
Selle asemel asus algselt Vene tsaari Peeter I monument. Esimese maailmasõja ajal lammutati see ja transporditi laevaga Petrogradi. Laeva torpeedotas Saksa allveelaev ja see uppus Vormsi saare lähedal. Nõukogude okupatsioonivõim plaanis Vabadusmonumenti mitu korda lammutada, kuid seda ei tehtud.
Tänapäeval saab näha ühte Läti sümbolit ja järgida armee auvalve traditsioone.
Kanali kaldale Vabadusmonumendi kõrvale on loodud taktiilne Vabadusmonument. Selle erilise pronksist miniatuuri lõi skulptor Ivars Miķelsons mõõtkavas 1:50.
