Läti skulptori Kārlis Zāle vähemtuntud teoste eest Dīvalsi ja Trikāta vanadel kalmistutel
Skulptor Kārlis Zāle (1888-1942) üks vähetuntud teoseid on aastatel 1939-1940 loodud paekivist skulptuur "Roosid roosid", mis on seotud Vendade kalmistuansambli loomisega.
Vendade kalmistuansambli loomisel arutati ettepanekut luua bassein kalmistu keskossa. Skulptor valmistas sellise lahenduse ette ja lõikas need kaks sarnast skulptuuri välja, kavatsedes paigutada need basseini sissepääsu juurde. Basseini loomise idee lükati aga tagasi ja selle asemele rajati muru. Nii ei leidnud “Roosiroosi” vendade kalmistu oma kohta ja paigaldati eraldi, erakalmistute kalmistute lähedusse: üks Riia 1. Metsakalmistule, teine Valmieras Dīvāli kalmistule. Mõlemad skulptuurid kujutavad naist põlvitamas ja lahkunu pärast leinavat. Katkisest elust räägivad katkised roosid ja ümberkukkunud veepaak. Skulptuurid on valmistatud paekivist ja paigaldatud madalale alusele.
Skulptuur asub 1950. aastast Valmieras Diva kalmistul.
Teine Kārlis Zāle vähemtuntud teos on monument rahvaõpetaja Jēkabs Mūrnieksile (1865-1926). Asub Trikāta vanal kalmistul. “Õils töö viib igavikku” – see on õpetaja moto ausamba tagaküljel.
Suhteliselt keerukas arhitektuurne kompositsioon hõlmab suurt alambasseini, millel on ilmselt kujutatud vastavalt tellijate soovidele koolipärnade all avatud raamatuga õpetajat ja teda kaisutavat poissi. See vahekaart on peaaegu ainus Kārlis Zāle teos, millel on illustrativismi. Ebatavaliselt on tema käekirjas pildidetailid.
Jēkabs Mūrnieks töötas Trikāta kihelkonnakoolis pidevalt 42 aastat ning tema ajal on kihelkonnakoolis koolitatud palju tuntud Läti riigi-, sõjaväe-, avalikke ja erinevaid ameteid – sõjaminister, kindral Jānis Balodi, kindralid Kārlis Gopper ja Roberts Dambītis, Kolonelid Pēteris Silenieks, Mārti Kamols, Jēkabs Gustavs ja paljud teised.
1928. aastal püstitasid tänulikud üliõpilased Trikāta kalmistule Jēkabs Mūrnieksile ausamba, mille lõi skulptor Kārlis Zāle.
http://trikatasvesture.beverina.lv/index.php/pieminekli
https://www.vestnesis.lv/ta/id/59018
http://trikatasvesture.beverina.lv/index.php/sakums/arhivs-2020
Seotud objektid
Lāčplēsi sõjaordu kindralite ja rüütlite mälestuspaigad Trikāta vallas
Mälestusstele asub Trikāta kalmistu kabeli kõrval.
Trikāta kalmistul säilitatakse kolme silmapaistva Läti kindrali – Roberts Dambītise, Kārlis Goppersi ja Jānis Balodise – mälestust. Trikāta kalmistule on maetud ka kõigi nende kindralite õpetaja Jēkabs Mūrnieks.
Lāčplēsi sõjaväeordu kindraleid ja rüütleid mälestatakse igal aastal tõrvikurongkäikudega Trikāta kalmistule, kus on kaks mälestussammast, kuhu on graveeritud Trikāta kihelkonnaga seotud 17 Lāčplēsi sõjaväeordu rüütli nimed.
Stela avati 11.11.2018.
Videolugu Lāčplēsi sõjaordust ja kindral Jānis Balodise ordenite komplektist .
Militaarpärandi mälestusmärgid Dīvaliņši kalmistul Valmieras
Asub Valmiera Dīvala (Jāņa) kalmistul Valmieras.
Allaži paekivisse skulptor Marta Lange valmistatud monument avati 26. septembril 1937. aastal.
Sammasmonumenti sulgeb kaldaltar, millel on tammepärg ja paekivist kiiver.
Maetakse ligikaudu 80 Läti Vabadussõjas hukkunud sõdurit, samuti vigastustesse ja haigustesse surnuid.
Läheduses on üks vähemtuntud Kārlis Zāle teoseid - monument “Katkised roosid”, mis on seotud vendade kalmistuansambli rajamisega.
Seal on ka kommunistliku terrori ohvrite mälestusmärk - kivi, millel kiri: "1941. aasta kommunistliku režiimi palgamõrvarid" ja valged ristid.
Riia vennaskalmistu
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
Vabadussammas Riias
See asub Riia kesklinnas Brīvībase väljakul.
Vabaduse monument on üks silmapaistvamaid Läti ajaloo, arhitektuuri ja kunsti monumente. See ehitati Kārļis Zaalese projekti järgi avalike annetuste alusel. Avati 1935. aastal Läti rahva vabaduse ja isamaa-armastuse sümbolina. Koos Riia vendade hauaansambliga kuulub see monumentaalarhitektuuri ja skulptuuri kõige väärtuslikumate näidete hulka.
Vabaduse monument väljendab Läti kultuuri eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Sümbolid peegeldavad vabaduse filosoofilist olemust ja läti rahvuse ajaloolisi ettekujutusi iseseisvusvõitluse etappidest. Näitab füüsilise ja vaimse jõu kehastust. Kangelaskeel räägib läti rahvusest kui iseseisvast, aktiivsest ajaloo tegijast ja oma saatuse määrajast.
Selle asemel oli algselt Vene tsaari Peeter I monument. Esimeses maailmasõjas lammutati see laevaga Petrogradi toimetamiseks. Laeva torpedeeris Saksa allveelaev ja see uppus Eesti territooriumil Wormsi saare lähedal. Nõukogude okupatsioonirežiim plaanis Vabadussamba mitu korda lammutada, kuid see ei teostunud.
Tänapäeval saab näha üht Läti sümbolit ja jälgida sõjaväe auvahtkonna traditsioone.
