Läti skulptori Kārlis Zāles vähemtuntud töödest Dīvala ja Trikāta vanadel kalmistutel

Mälestuskivi asub Trikāta kalmistu kabeli kõrval.

Trikāta kalmistul säilitatakse kolme silmapaistva Läti kindrali - Roberts Dambītise, Kārlis Goppersi ja Jānis Balodise - mälestust. Trikāta kalmistule on maetud ka kõigi nende kindralite õpetaja Jēkabs Mūrnieks, kellele 1928. aastal püstitati matmispaigale Kārlis Zāle eeskujul valmistatud travertiinist monument.

Lāčplēsise Sõjaväeordu kindraleid ja rüütleid mälestatakse igal aastal tõrvikutega rongkäikudega Trikāta kalmistule, kus on kaks mälestusstelet, millele on graveeritud kokku 17 Trikāta kihelkonnaga seotud Lāčplēsise Sõjaväeordu rüütli nime.
Steel avati 11. novembril 2018.

Video Lāčplēse sõjaordust ja kindral Jānis Balodise ordenite komplektist .

Asub Valmieras Valmiera Dīvalase (Jānise) kalmistul.

Nähtav on skulptor Marta Lange loodud Allaži travertiinist monument, mis avati 26. septembril 1937.

Sambakujulise monumendi tipus on kaldus altar, millel seisab tammelehtedest pärg ja travertiinist nikerdatud kiiver.

Maetud on umbes 80 Läti Vabadussõjas langenud sõdurit, samuti vigastustesse ja haigustesse surnud.

Lähedal asub Kārlis Zālese üks vähemtuntud teoseid – monument „Langenud roosid“, mis on seotud Vennaste kalmistu ansambli loomisega.

Lähedal asub ka kommunistliku terrori ohvrite mälestusmärk – kivi, millel on kiri: "1941. aastal kommunistliku režiimi poolt mõrvatutele" ja valged ristid.

Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.

Dobele Vabastusmonument asub Dobeles, umbes 250 meetrit Bērze sillast läänes, Dobele lossivaremete vastas.

Dobele Vabastusmonument on pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Läti vabadusvõitluses langenud sõduritele. Skulptor Kārlis Zemdega lõi Dobele Vabastusmonumendi kahefiguurilise kompositsioonina, kus muistne Läti sõdur on rahva tugevuse sümbol ja rahvatüdruk – kodumaa kuvand – väljendab vaimse selguse ideaali.

Idee ehitada Dobelesse monument esitati juba 1924. aastal, kuid monumendi kallal alustas K. Zemdega tööd alles kümme aastat hiljem, 1934. aastal. Monument raiuti 44-tonnisest Soome graniidist plokist ja koos alusega ulatus monument 4,5 m kõrguseks. Monumendi pidulik avamine toimus 9. juunil 1940 praeguse Nõukogude sõdurite kalmistu monumendi asukohas Brīvības tänaval, kus Dobele vabastamismonument seisis kuni 1950. aastani, mil see Nõukogude võimude käsul õhiti.
Rahvusliku ärkamisajastu algusega ja tänu K. Zemdega loodud monumendi taastamise initsiaatorite - Läti Kultuurifondi Dobele osakonna - järjekindlale tegevusele otsustasid Läti Kommunistliku Partei Dobele rajoonikomitee büroo ja Dobele rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 21. juulil 1988 toetada Dobele töökollektiivi ja elanike algatust Stalini kultuse ajal hävinud monumendi taastamiseks. Samal ajal loodi Monumendi taastamise fond, kuhu ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute annetusi kasutati K. Zemdega monumendi taastamiseks ja paigaldamiseks Dobele lossi varemete vastas asuvale väljakule. See koht valiti välja elanike küsitluse tulemusi arvesse võttes. Monument taastati ja paigaldati 1996. aastal tänu Dobele elanike annetustele. Monument valmistati Ukrainast Zaporižžjast toodud graniidist ja selle skulptor oli kiviraidur Liberijs Peļņa skulptor Inta Berga kavandi järgi.

Vabadusmonument oli ärkamisaja sündmuste üks keskseid sümboolseid punkte. 14. juunil 1987 korraldas inimõiguste rühmitus Helsinki-86 Vabadusmonumendi juurde loata avaliku lillede asetamise tseremoonia. Kaks kuud hiljem, 23. augustil, kutsus Helsinki-86 üles Hitleri-Stalini pakti 48. aastapäeva tähistamiseks Vabadusmonumendi juurde miitingule. Selle miitingu käigus peksis ja arreteeris Nõukogude politsei meeleavaldajaid. Järgnevatel aastatel said lillede asetamise tseremooniatest Vabadusmonumendi juurde osa kõigi suuremate meeleavalduste ja muude massiürituste korraldamisel .

Asub Riia kesklinnas Vabaduse väljakul.

Vabadusmonument on üks silmapaistvamaid Läti ajaloo, arhitektuuri ja kunsti monumente. See ehitati Kārlis Zāle projekti järgi avalike annetuste toel. See avati 1935. aastal Läti rahva vabaduse ja kodumaa-armastuse sümbolina. Koos Riia vendade kalmistu ansambliga kuulub see monumentaalarhitektuuri ja -skulptuuri väärtuslikemate näidete hulka.

Vabadusmonument väljendab Läti kultuuri eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Sümbolid peegeldavad vabaduse filosoofilist olemust ja Läti rahva ajaloolisi ettekujutusi iseseisvusvõitluse etappidest. Need osutavad füüsilise ja vaimse jõu kehastusele. Kangelaslik keel jutustab loo Läti rahvast kui iseseisvatest, aktiivsetest ajaloo loojatest ja oma saatuse määrajatest.

Selle asemel asus algselt Vene tsaari Peeter I monument. Esimese maailmasõja ajal lammutati see ja transporditi laevaga Petrogradi. Laeva torpeedotas Saksa allveelaev ja see uppus Vormsi saare lähedal. Nõukogude okupatsioonivõim plaanis Vabadusmonumenti mitu korda lammutada, kuid seda ei tehtud.

Tänapäeval saab näha ühte Läti sümbolit ja järgida armee auvalve traditsioone.

Kanali kaldale Vabadusmonumendi kõrvale on loodud taktiilne Vabadusmonument. Selle erilise pronksist miniatuuri lõi skulptor Ivars Miķelsons mõõtkavas 1:50.