Jānis Balodis (1881-1965), Läti armee ülemjuhataja, sõjaminister, kindral
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine, II Maailmasõda, IV Nõukogude okupatsioon
Jānis Balodis sündis 20. veebruaril 1881 Vēženiekis Trikāta vallas. Pärast Trikāta kihelkonnakooli lõpetamist 1898. aastal astus ta vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, teenides Kaunases Kama 110. jalaväerügemendis. Pärast Vilniuse junkrikooli lõpetamist 1902. aastal ülendati J. Balodi podporiciks ja arvati 100. Ostrovi jalaväerügementi. 1905. aastal osales ta Vene-Jaapani sõjas, misjärel jätkas teenistust Vilniuses 106. Ufa jalaväerügemendis.
Esimese maailmasõja ajal, veebruaris 1915, sai kapten Jānis Balodi Grodno lähedal haavata ja ta langes sakslaste kätte vangi. Pärast vangistusest naasmist astus J. Balodis 1. detsembril 1918 vabatahtlikult Läti Ajutise Valitsuse relvajõududesse ja temast sai Ohvitseride Reservi (hilisem 1. Iseseisvuskompanii) ülem. Osales esimestes lahingutes Lielauce, Skrunda ja Venta lähedal. 28. veebruaril 1919 ülendati sõjaväeteenistuse eest kolonelleitnandiks (kolonelleitnandiks). Pärast kolonel Oskars Kalpaksi surma määrati Jānis Balodi 1. Läti eralduspataljoni (hiljem brigaadi) ülemaks ja peagi pärast seda, 21. märtsil 1919, omistati talle koloneli auaste.
Pärast Cēsise lahinguid, kui Põhja-Läti brigaad 6. juulil 1919 Riiga sisenes ja kaks rühma ühinesid üheks rahvusarmeeks, määrati Balodis vastloodud 1. Kurzeme diviisi ülemaks ja seega ka Läti väeosade ülemaks. idarinne. Sellel ametikohal on ta Latgales ründeoperatsioone sooritanud. 16. oktoobril 1919 määrati ta Läti armee ülemjuhatajaks. Jānis Balozsi juhtimisel hävitas Läti väike armee naaberriikide toel bermontlased ja ajas need välja, seejärel 1920. a. alguses alistas Latgales enamlased. 23. jaanuaril 1920 omistati talle kindrali auaste. 1921. aasta märtsis vallandati Balodis selle likvideerimise ja armee ülemineku tõttu rahuaja nimekirja. 1. juulil 1921 läks ta sõjaväest vabatahtlikult pensionile. Pärast sõjaväelasekarjääri lõppu asus kindral J. Balodis poliitikasse, kellest sai aastatel 1925–1934 Läti Vabariigi Saeima saadik. 26. oktoobril 1925 määrati ta Lāčplēsise Sõjaväe Ordunõukogu liikmeks.
Jānis Balodis pälvis Lāčplēse sõjaväeordeni kõigi kolme klassi ja paljude välismaiste auhindadega. Teenete eest riigi hüvanguks pälvis ta Līvbērze valla Baloži (endine Upesmuiža) talu.
7. detsembril 1931 määrati J. Balodis sõjaministriks. Ta võttis aktiivselt osa Kārlis Ulmanise 15. mai 1934. aasta riigipöördest. Vastavalt 12. märtsi 1936. a seadusele määrati Balodis seaduses sätestatud juhtudel presidendiks.
Nõukogude okupatsiooni ajal juulis 1940 peeti ta kinni ja küüditati koos abikaasaga Sizrani, kus ta elas julgeolekuorganite järelevalve all. 1941. aastal, kui NSV Liidus puhkes II maailmasõda, Balodis arreteeriti ja paigutati Kuibisheva vanglasse. Ta viidi 1946. aastal üle Ivanovo vanglasse ja 1952. aasta märtsis saadeti Vladimiri vanglasse.
Jānis Balodis vabanes vanglast 1956. aastal ja naasis koos abikaasaga Lätti. Elas Saulkrastis, kus suri 8. augustil 1965. aastal. Maetud Riiga, I Metsakalmistule.
Rohkem teabeallikaid
Eric Jacobson. Jānis Balodis. - Rahvuslik entsüklopeedia: https://enciklopedija.lv/skirklis/29969-J%C4%81nis-Balodis
Jānis Balodis. Mälumärkmikud. 1918-1939 aasta, koost. A. Caune, Läti Ajaloo Instituudi kirjastus, Riia, 2015.
Andris Caune. Kindral Jānis Balodis Vene paguluses ja vanglas, 1940–1960, Läti Ajaloo Instituudi kirjastus, Riia, 2016.
Kindral Jānis Balozsi viimased eluaastad Lätis, 1956–1965, Kaasaegsete mälestusi ja tunnistusi, koost. A. Caune, Riia, Läti Ajaloo Instituudi kirjastus, 2014.
Lāčplēsi sõjaväeordu rüütli Jānis Balozise elulugu: http://lkok.com/detail1.asp?ID=2141
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Lāčplēsi sõjaordu kindralite ja rüütlite mälestuspaigad Trikāta vallas
Mälestusstele asub Trikāta kalmistu kabeli kõrval.
Trikāta kalmistul säilitatakse kolme silmapaistva Läti kindrali – Roberts Dambītise, Kārlis Goppersi ja Jānis Balodise – mälestust. Trikāta kalmistule on maetud ka kõigi nende kindralite õpetaja Jēkabs Mūrnieks...
Daugavgrīva kindlus
Daugavgrīva kindlus asub Daugavgrīva saarel Buļļupe jõe suubumiskohas Daugavasse, sinna pääseb Birzese tänavalt. Kindlus ehitati 17. sajandil kaitsmaks vaenlaste eest Riiat, olulist haldus-, kaubandus- ja tootmiskeskust. Hiljem sai sellest Läti sõjaväe rannikukaitse peamine kindlustus koos mitme tugipunktiga. Selline kaitserajatiste süsteem on Läti sõjaajaloo pärandi üks väärtuslikumaid objekte. Kindlus on Läti sõjaajaloo tunnistajaks. Näiteks Krimmi sõja ajal (1853–1856) õpetati siin välja läti ja eesti kahurilaevade meeskondi. Nende üksuste peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke sadamaid ja rannikut Briti mereväe rünnakute eest. Esimese maailmasõja ajal moodustati siin Daugavgrīva maakaitse roodud. Need olid esimesed läti lahinguüksused...
Esimese Läti iseseisvuslahingu monument
Atroadas, Inčukalns, Atmodase tänav 2.
3. juulil 2016 avati Läti rahvuskaardile (Die Lettländische Landeswehr) pühendatud mälestussammas esimesele lahingule Läti iseseisvuse eest. küljed. Vendade kalmistukomitee esimees Eižens Upmanis jõudis toona järeldusele, et tegemist võib olla ajalooliselt esimese mälestusmärgiga Läti ja Balti ühendvägedele väljaspool kalmistut asuvates lahingute mälestusmärkides...
Ekspositsioon "Läti armee Pļaviņas 20. sajandil"
Asub aadressil Odzienas tänav 2, Pļaviņas.
Vaadata saab püsiekspositsiooni "Läti armee Pļaviņas 20. sajandil".
...
Vabadussõjas langenud Tirza koguduse liikmete mälestussammas
Asub Tirza kalmistul.
Näha on lõvipeaga monument...
Monument Latgale partisanide rügemendi 1919-1920 langenud sõduritele
Latgale partisanide rügemendile pühendatud monument.
Läti Vabadussõja (1919-1920) ajaloos moodustati "rohelistest" rügementidest juba 1918. aasta lõpus Latgale partisanide polk, mille häll oli kunagi endise Balvi rajooni territooriumil.
Monument avati esmakordselt 14. augustil 1938 kindral Jānis Balodise osavõtul. Monumendi autor on kunstnik Kārlis Jansons.
...
Läti Sõjamuuseum
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid...
Läti armee ülemjuhataja Jānis Balodisele pühendatud mälestustahvel
See asub Daugavpilsi kindluses, hoone seinal, parkla ees.
Mälestustahvlil on kirjas, et selles majas (Oficieru tänaval olid ohvitseride majad) elas Vabadussõja-aegne Läti armee ülemjuhataja - kindral Jānis Balodis (1881-1965). Järgmise tekstiga mälestustahvel avati sõdadevahelisel perioodil - 29. septembril 1936, mil Daugavpilsi linnuses paiknes Läti sõjavägi.
...
Mälestuskivi kindral Jānis Baloži brigaadi lahingupaigas
Kindral Jānis Baloži brigaadi lahingupaigas asuv mälestuskivi asub Riia-Liepāja (A9) maantee lähedal, Bataru maja lähedal metsas.
Mälestuskivi avati 1936. aastal piduliku tseremooniaga, millest võtsid osa tollane teedeminister B. Einberg ja teised Riia kõrged ametiisikud ja Džukste koguduse kogukond, meenutades siin 22. märtsil 1919 toimunud lahingut. Monumendil on kiri: „Siin 1919.a. 22. märtsil oli 1. eraldiseisva Baloža brigaadi lahing, milles langes 10 sõdurit ja 28 sai haavata“.
...Näitus "Läti armee Pļaviņas 20. sajandil"
Ekspositsioonis on infostendid ajalooliste fotode, kaartide ja teabega Läti idarinde peakorteri loomise kohta. Näituse kompositsioon on kokku pandud interjöörielementidest vastavalt ajaloosündmustele.
Näitus "Läti armee Pļaviņšis 20. sajandil" asub Pļaviņšis, Odzienas iela 2, ajaloolises hoones, kus 1919. aasta juulis asus Vabadussõja ajal Läti idarinde staap. Kahekorruseline maja on...
Seotud lood
Kindral Jānis Balozsi elukäik pärast küüditamisest naasmist
Kui venelased üritasid 1940. aastal Läti valitsuselt peale suruda sõjaväebaasi lepingut, mis muudaks Läti armeel Punaarmeele vastupanu peaaegu võimatuks, püüab kindral J. Balodis saavutada sellesse lepingusse mõningaid muudatusi. Kuid see ebaõnnestub. Kuid kindrali pahalased kasutavad seda asjaolu, et hiljem J. Balodit peaaegu reeturiks parandada. Pärast konflikti riigipeaministri ja peaminister K. Ulmanisega vabastati kindral 5. aprillil 1940 sõjaministri kohalt. Seejärel otsustab J. Balodis osaleda demokraatliku bloki koosseisus Riigikogu valimistel, kuid sellest ei tule midagi välja, sest valimistel võib kandideerida ainult üks nimekiri - kommunistide kandidaatide nimekiri. Lätist saab 14. liiduvabariik.
Oskars Kalpaksi mälestuseks
Oskars Kalpaksi mälestust säilitatakse paljudes kohtades - sellest annavad tunnistust tema kohalikud Liepsalu majad, monument Visagala kalmistul, mälestusüritused ja kaunid kontserdid 6. märtsil, Meirāni Kalpaksi algkool, tänavad Lubāna, Madona jt linnades jm. Kuid selles artiklis - Oscar Kalpaksi mälestuse säilimisest 20. – 30. aastat.
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.
Läti armee kindrali, kahekordse Lāčplēsi sõjaordu kavaler Pēteris Radziņši mälestuseks
Kindral Pēteris Radziņš, sündinud Valka rajooni Lugka vallas lihtsas talupidaja peres, kus ta õppis põllutöid tegema. Ta oli väga tark noormees, pärast kooli lõpetamist otsustas ta sõja kasuks ja sellest sai alguse tema armee Läti päästmine Bermonti vägede käest. P.Radziņš oli Läti armee üks silmapaistvamaid ohvitsere ning teda autasustati arvukate Läti ja välismaiste ordenite ja mälestusmärkidega.
Sudrabkalniņši avatseremooniast
Väljavõte kindral Jānis Balozsi pöördumisest Sudrabkalniņši monumendi avamispäeval. Avaürituse täistekst, president Kārlis Ulmanise ja kindral Jānis Balozsi kõned on kirjeldatud täistekstina. Mälestused valiti seetõttu, et see näitab selgelt Sudrabkalniņši ümbruses sõdiva Läti armee seisu.
Pommimägi
Bumbu mägi on kõrge küngas Riias, Bolderāja luidetes Kleistu metsas. Läti vabadusvõitluste mälestusmärk. Bermontiaadi ajal 1919. aasta novembris asus siin Krišjānis Berkise juhitud Latgale diviisi komandopunkt. Bumbu mäelt rünnanud 6. Riia jalaväerügement vallutas Sudrabkalniņa. 1939. aastal püstitati mälestustahvel, mis hävitati 1969. aastal. Mälestuspaik taastati 1989. aastal.
Läti skulptori Kārlis Zāle vähemtuntud teoste eest Dīvalsi ja Trikāta vanadel kalmistutel
Skulptor Kārlis Zāle (1888-1942) üks vähetuntud teoseid on aastatel 1939-1940 loodud paekivist skulptuur "Roosid roosid", mis on seotud Vendade kalmistuansambli loomisega.