Mälestuskivi kindral Jānis Baloži brigaadi lahingupaigas
Mälestusmärk

Kindral Jānis Baloži brigaadi lahingupaigas asuv mälestuskivi asub Riia-Liepāja (A9) maantee lähedal, Bataru maja lähedal metsas.

Mälestuskivi avati 1936. aastal piduliku tseremooniaga, millest võtsid osa tollane teedeminister B. Einberg ja teised Riia kõrged ametiisikud ja Džukste koguduse kogukond, meenutades siin 22. märtsil 1919 toimunud lahingut. Monumendil on kiri: „Siin 1919.a. 22. märtsil oli 1. eraldiseisva Baloža brigaadi lahing, milles langes 10 sõdurit ja 28 sai haavata“.

Lahing toimus Eraldi Läti Brigaadi ja 10. Nõukogude Läti laskurpolgu vahel, mis koosnes 90 protsendi ulatuses lätlastest. Vabadusvõitluse ajal oli see üks neist lahingutest, kus lätlane võitles lätlase vastu. Suurmehed olid end sisse seadnud batarite majades. Nad hakkasid tulistama brigaadi sõdureid, kes suundusid Kalnciemsi poole. Kui tulistamine intensiivistus, asus brigaad lahingusse. Lahingu põhiraskuse kandsid Eraldi Õpilaskompanii ja Läti Iseseisvuspataljon. Lahingu venimisel põrkasid õpilaskompanii salk ja kapten E. Graudiņas vastloodud kompanii möödasõidumanöövrit sooritades metsas kokku sarnase manöövri sooritanud vaenlasega. Ägedas lahingus, mis kohati läks lähivõitluseks, alistati vastane. Sel ajal avas brigaadile määratud Saksa Milleri patarei tule batarite majade pihta. Pärast suurtükituld tõrjus brigaad kiirrünnakus vaenlase positsioonidelt.

Ajaleht "Brīvā Zeme" (18.05. 1936) avaldas kunagise võitleja mälestusi: "Brigaadi ratsanikud olid just välja sõitnud, kui neile tuli vastu tugev vaenlase tuli. Pärast seda oli näha, et meil on tegemist väga tugevate vaenlase jõududega. Kindral J. Baloži käsul rullusid pataljonid lahti ja asusid võitlema, sattudes lähivõitlusse, kuna brigaadi sõdurite täägid otsustasid selle kahetunnise lahingu kalpaklaste säravaks võiduks. Sellel lahingul oli suur tähtsus, sest see tasandas sakslaste tõttu ebaturvaliseks muutunud rinde positsiooni ja tagas, et punalaskurid ei sisenenud enam Zemgale tasandikule.

Kindral J. Baloži brigaad võitis lahingu, kaotades 10 sõdurit, sealhulgas Dainu isa pojapoeg Krišjānis Baronas Kārli Baron (1900.8.III – 1919.22.III), kes on maetud Riia vennaskalmistule. Lahingus hukkus 50 Nõukogude Läti laskurrügemendi sõdurit.