Lõuna-Läti brigaad või Eraldi Läti brigaad
I Maailmasõda ja iseseisvumine
Lõuna-Läti brigaad ehk Eraldi Läti Brigaad kuulus Landeswehri (Rahvuskaart) Läti armeesse, mis pärast Cēsise lahingute võitmist ja Strazdumuiža vaherahu 10. juulil 1919 ühines Põhja-Läti brigaadi ja sakslastega. Balti rahvuskaardid Läti relvajõudude moodustamiseks.
21. märtsil 1919 andis Liepajas Läti Ajutise Valitsuse kaitseminister Jānis Zālītis korralduse nr. 21. Brigaadi juhtima määrati Jānis Balodis, kes selle korraldusega ülendati alates 14. märtsist koloneliks.
Lõuna-Läti brigaad jätkas osalemist Kurzeme ja Zemgale bolševike käest vabastamisel. 18. mail 1919 olid lahingus Kaugurciemi kapteni Pauls Zolta kompaniiga sunnitud kaks enamlaste rügementi ametist lahkuma ning võidu tulemusena vabastas Läti eraldiseisev brigaad praeguse Jūrmala territooriumi ja 22. mail. , Pärast Riia vabastamist jätkas uute üksuste liitumist brigaadiga. Cēsise lahingutes brigaad otseselt ei osalenud.
Juulis 1919, kui moodustati ühtne Läti armee, muudeti Lõuna-Läti brigaad Kurzeme diviisiks.
Rohkem teabeallikaid
Läti Ajutise Valitsuse kaitseministri J. Zālītise käskkiri (nr. 21) kpt. https://web.archive.org/web/20070531202113/http://www.historia.lv/alfabets/L/la/lat_atsev_bat/dok/1919.03.21.htm
Lõuna-Läti brigaad. Vikipeedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Southeast Latvia_brig%C4%81de
Eric Jacobson. Läti Vabadussõda. Läti Ajutise Valitsuse ja tema relvajõudude võitlus Läti iseseisvuse tagamiseks 18.11.1918 - 11.08.1920. - Rahvuslik entsüklopeedia: https://enciklopedija.lv/skirklis/22216-Latvijas-Neatkar%C4%ABbas-kar%C5%A1
Vabadusvõitlus: Läti Vabadussõda (1918–1920) Läti Riikliku Ajalooarhiivi dokumentides, 1. osa, 18. november 1918–1919. 16. aprill 2006 Ē. Jēkabsons ja J. Šiliņš, Riia, Läti Rahvusarhiiv, 2019.
Vabadusvõitlus: Läti Vabadussõda (1918–1920) Läti Riikliku Ajalooarhiivi dokumentides ”2. osa. 16.-10.aprill 1919.a juuli, komp. Ē. Jēkabsons ja J. Šiliņš, Riia, Läti Rahvusarhiiv, 2019.
Seotud objektid
LKOK kapteni Pauls Zolta individuaalne matmine Mazsalaca kalmistule
Asub Mazsalaca kalmistu
Näha on kapten Paul Zolti (1880-1919) individuaalne matmine.
9. septembril 1934 avati Zolta haual mustast graniidist tekstiga hauakivi.
Kapten Zolti nimi on raiutud ka Kaugurciemsis asuvale monumendile, kus 18. mai 1919. aasta lahingus langes kokku kuus Eraldi õpilaspataljoni 2. ehk Üliõpilas Zolti kompanii sõdurit.
18. mail 1919 Kaugurciemsil langenud Läti eralduspataljoni eraldiseisva õpilaspataljoni 2. kompanii ülem kapten Paulis Zolts maeti esialgu Ķemeri luteri kiriku lähedale vennaskalmistule. 18. mail 1920 kaevati tema säilmed välja ja transporditi Mazsalacasse, kus perekond maeti 25. mail surnuaeda.
Karosta, Liepāja sõjasadam (ekskursioon)
Karosta on Baltimaade suurim ajalooline sõjaväeala, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu Liepāja territooriumist. Karosta on ainulaadne sõjaväe- ja kindlustushoonete kompleks Läänemere kaldal, mis on eriline Läti ja kogu maailma ajaloos ja arhitektuuris. Karostas asuvad sellised militaarpärandi objektid nagu Põhjamuul ja -fordid, redaan, Karosta vangla, Karosta veetorn, Püha Nikolai õigeusu merekatedraal ja Oskars Kalpaksi sild.
Monument kapten Zoltile ja üliõpilassõduritele
Asub Sloka linnas Jurmalas Liivi lahe ääres Kaugurciemi luidetes.
Mälestusmärk püstitati 1934. aastal, hävis Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastati 1989. aastal. Kaugurciemsis toimus 18. mai hommikul 1919 lahing Läti rahvusvägede, kapten Paulis Zolti juhitud kompanii (~ 145 meest) ja Punaarmee vägede vahel. Sündmus on eriline selle poolest, et võitlus toimus kõige ebasoodsamates tingimustes, demonstreerides sõjalist julgust ja usku Läti riiki.
Lahingueelsel ööl puhkes torm ning positsioonid ja relvad lasti liivaga õhku. Lisaks saadi ebasobivat laskemoona. Kuna kaptenit enam väljakul ei olnud, kukkus Zolta väravavaht pärast väljakutset alla.
Zolt oli kogenud Läti ohvitser, kes osales Vene-Jaapani, Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas. Tema vend oli samuti sõjaväelane, poeg aga II maailmasõja ajal parameedik Läti Leegioni Läti Leegionis ja langes, eemaldades raskelt haavatud sõduri.
Täna saab näha lahinguväljale loodud mälestuspaika. Seda ümbritseb kaunis mereäärne mets ja meri, mis võimaldab tutvuda ajalooga meeldivas keskkonnas.
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.
Läti armee esimese ülemjuhataja David Simansoni jaoks
Raamatu "Läti armeeülemad" esseed veenavad, et ajalugu mõjutavad oluliselt konkreetsed inimesed. Kuigi lühiajaliselt tähtsamate ajaloosündmuste epitsentris suutsid tõelised Läti patrioodid oma rikkaliku sõjalise kogemusega palju ära teha Läti armee moodustamisel ja tugevdamisel ning ajalooliste sündmuste pöördel.
See lugu räägib Läti armee esimesest ülemjuhatajast David Simansonist (1859-1933).