Lõuna-Läti brigaad või Eraldi Läti brigaad
I Maailmasõda ja iseseisvumine

Asub Mazsalaca kalmistu

Näha on kapten Paul Zolti (1880-1919) individuaalne matmine.

9. septembril 1934 avati Zolta haual mustast graniidist tekstiga hauakivi.
Kapten Zolti nimi on raiutud ka Kaugurciemsis asuvale monumendile, kus 18. mai 1919. aasta lahingus langes kokku kuus Eraldi õpilaspataljoni 2. ehk Üliõpilas Zolti kompanii sõdurit.

18. mail 1919 Kaugurciemsil langenud Läti eralduspataljoni eraldiseisva õpilaspataljoni 2. kompanii ülem kapten Paulis Zolts maeti esialgu Ķemeri luteri kiriku lähedale vennaskalmistule. 18. mail 1920 kaevati tema säilmed välja ja transporditi Mazsalacasse, kus perekond maeti 25. mail surnuaeda.

Karosta on Baltimaade suurim ajalooline sõjaväeala, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu Liepāja territooriumist. Karosta on ainulaadne sõjaväe- ja kindlustushoonete kompleks Läänemere kaldal, mis on eriline Läti ja kogu maailma ajaloos ja arhitektuuris. Karostas asuvad sellised militaarpärandi objektid nagu Põhjamuul ja -fordid, redaan, Karosta vangla, Karosta veetorn, Püha Nikolai õigeusu merekatedraal ja Oskars Kalpaksi sild.

Asub Sloka linnas Jurmalas Liivi lahe ääres Kaugurciemi luidetes.

Mälestusmärk püstitati 1934. aastal, hävis Nõukogude okupatsiooni ajal ja taastati 1989. aastal. Kaugurciemsis toimus 18. mai hommikul 1919 lahing Läti rahvusvägede, kapten Paulis Zolti juhitud kompanii (~ 145 meest) ja Punaarmee vägede vahel. Sündmus on eriline selle poolest, et võitlus toimus kõige ebasoodsamates tingimustes, demonstreerides sõjalist julgust ja usku Läti riiki.

Lahingueelsel ööl puhkes torm ning positsioonid ja relvad lasti liivaga õhku. Lisaks saadi ebasobivat laskemoona. Kuna kaptenit enam väljakul ei olnud, kukkus Zolta väravavaht pärast väljakutset alla.

Zolt oli kogenud Läti ohvitser, kes osales Vene-Jaapani, Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas. Tema vend oli samuti sõjaväelane, poeg aga II maailmasõja ajal parameedik Läti Leegioni Läti Leegionis ja langes, eemaldades raskelt haavatud sõduri.

Täna saab näha lahinguväljale loodud mälestuspaika. Seda ümbritseb kaunis mereäärne mets ja meri, mis võimaldab tutvuda ajalooga meeldivas keskkonnas.

Kindral Jānis Baloži brigaadi lahingupaigas asuv mälestuskivi asub Riia-Liepāja (A9) maantee lähedal, Bataru maja lähedal metsas.

Mälestuskivi avati 1936. aastal piduliku tseremooniaga, millest võtsid osa tollane teedeminister B. Einberg ja teised Riia kõrged ametiisikud ja Džukste koguduse kogukond, meenutades siin 22. märtsil 1919 toimunud lahingut. Monumendil on kiri: „Siin 1919.a. 22. märtsil oli 1. eraldiseisva Baloža brigaadi lahing, milles langes 10 sõdurit ja 28 sai haavata“.

Lahing toimus Eraldi Läti Brigaadi ja 10. Nõukogude Läti laskurpolgu vahel, mis koosnes 90 protsendi ulatuses lätlastest. Vabadusvõitluse ajal oli see üks neist lahingutest, kus lätlane võitles lätlase vastu. Suurmehed olid end sisse seadnud batarite majades. Nad hakkasid tulistama brigaadi sõdureid, kes suundusid Kalnciemsi poole. Kui tulistamine intensiivistus, asus brigaad lahingusse. Lahingu põhiraskuse kandsid Eraldi Õpilaskompanii ja Läti Iseseisvuspataljon. Lahingu venimisel põrkasid õpilaskompanii salk ja kapten E. Graudiņas vastloodud kompanii möödasõidumanöövrit sooritades metsas kokku sarnase manöövri sooritanud vaenlasega. Ägedas lahingus, mis kohati läks lähivõitluseks, alistati vastane. Sel ajal avas brigaadile määratud Saksa Milleri patarei tule batarite majade pihta. Pärast suurtükituld tõrjus brigaad kiirrünnakus vaenlase positsioonidelt.

Ajaleht "Brīvā Zeme" (18.05. 1936) avaldas kunagise võitleja mälestusi: "Brigaadi ratsanikud olid just välja sõitnud, kui neile tuli vastu tugev vaenlase tuli. Pärast seda oli näha, et meil on tegemist väga tugevate vaenlase jõududega. Kindral J. Baloži käsul rullusid pataljonid lahti ja asusid võitlema, sattudes lähivõitlusse, kuna brigaadi sõdurite täägid otsustasid selle kahetunnise lahingu kalpaklaste säravaks võiduks. Sellel lahingul oli suur tähtsus, sest see tasandas sakslaste tõttu ebaturvaliseks muutunud rinde positsiooni ja tagas, et punalaskurid ei sisenenud enam Zemgale tasandikule.

Kindral J. Baloži brigaad võitis lahingu, kaotades 10 sõdurit, sealhulgas Dainu isa pojapoeg Krišjānis Baronas Kārli Baron (1900.8.III – 1919.22.III), kes on maetud Riia vennaskalmistule. Lahingus hukkus 50 Nõukogude Läti laskurrügemendi sõdurit.