Tirza kihelkonna vabadusvõitluses langenud liikmete mälestusmärk
Mälestusmärk

Leitud Tirza Kancēnsi kalmistult.

Näha on lõvipeaga monument.

Killustikkivist monument, mille projekteerisid arhitekt Aleksandrs Birzenieks ja skulptor Vilhelms Treijs, tellis Vennaste Kalmistukomitee Tirza osakond ja valmistas kiviraidur Blumbergs. Monument ehitati Tirza koguduse ja Vennaste Kalmistukomitee liikmete annetatud vahenditest. Monumendi fondi annetati 2377 latti. Avati 9. septembril 1928.

Monument on valmistatud massiivsetest graniitplokkidest kandilise samba kujul ning jätab mulje jõu ja iseseisvuse sümbolist. Monumendi pronksist osad ja kaunistused lõi skulptor Vilhelms Trejs. Materjal: graniit, pronks, vorm: arhitektuurne kompositsioon vasksepistetega. Monumendi ühel küljel on pronksist lõvipea ja tahvel kirjaga: "Selles pühas paigas on heade inimeste voorus loonud endale vaimse eluaseme.". Teisel küljel on kirjutatud: "Tirza kihelkonna poegade igaveseks mälestuseks, kes langesid sõjas ja vabadusvõitluses. Anno 1928.".
On teada, et monument pühitseti avatseremoonial 9. septembril 1928 auväärse Edgars Bergsi poolt. Avatseremoonial osales ka legendaarne kindral Jānis Balodis, kes on silmapaistev tegelane Läti ajaloos. Ta oli Latgales bermontlaste ja Punaarmee vastu peetud lahingutes armee ülemjuhataja. Pärast 1934. aasta riigipööret oli ta riigis teine inimene ja jäi rahva mällu selliseks ka pärast 1940. aastat.

2008. aastal restaureeriti monument Tirza Arendusühingu abiga.