Kindral Rudolf Bangersky
I Maailmasõda ja iseseisvumine, First Independance, II Maailmasõda

Ģenerālis Rūdolfs Bangerskis. 1924/25. Avots: Polijas nacionālais arhīvs.

Rūdolfs Bangerskis sündis 21. juulil 1878 Taurupe vallas Līčakrogis. Õppis Zaube algkoolis ja Jaunjelgava linnakoolis. 1895. aastal astus ta sõjaväkke, teenides nii Riias kui ka Peterburis.

1914. aastal, I maailmasõja puhkedes, naasis R. Bangerski 36. jalaväepolku kompanii ülemaks ja sai juba detsembris 1914 kapteni auastme. Pärast Läti laskurpataljoni formeerimist augustis 1915 määrati R. Bangerski 1. Daugavgrīva Läti laskurpataljoni ülemaks. 1916. aasta oktoobris ülendati hr Bangerski kolonelleitnandiks ja kaks kuud hiljem koloneliks.

1916. aasta detsembris sai R. Bangerskist 2. Riia Läti laskurpolgu komandöri ametikoha ülem, jõululahingute ajal aga Läti ühise laskurdiviisi staabi ülemaks. g. 17. jaanuar lahingus Ložmetējkalnsi lähedal tegi Bangerskis isiklikult luuret ja selgitas rinde positsiooni, juhtis rügementi pistodalahingus otsese ja ägeda tulistamise all, hõlbustades sellega oluliselt vaenlase positsioonide tagasivõitmist. Nende teenete eest pälvis R. Bangerski 1923. aastal Läti Lāčplēsise III klassi sõjaordeni nr. 1627

Veebruaris 1924 astus R. Bangerski polkovnikuna Läti armeesse ning detsembrist 1924 kuni detsembrini 1925 ning detsembrist 1926 kuni jaanuarini 1928 oli R. Bangerski sõjaminister.

Sõjaminister J. Balodis kiidab R. Bangerskit ajalehes “Rīts” nr 76 (17. märts 1937) ilmunud artiklis “Kindral R. Bangerski austamine”: “Ta on olnud üks silmapaistvamaid läti keele loojaid ja juhte. laskurrügemendid kuulsates lahingutes. Tema rikkalikud võitlusseiklused ja -kogemused, purunematu energia ning suur külalislahkus ja hoolivus oma alamate vastu on õnnistanud ja hõlbustanud kogu meie armee moodustamist.

II maailmasõja ajal, Saksa okupatsiooni ajal 1942–1943, oli R. Bangerskis omavalitsuse justiitspeadirektoraadi ettekandja, hiljem ka Läti leegioni kindralinspektor ja SS-rühma juht. 20. veebruaril 1945 valiti R. Bangerski Saksamaal Potsdamis Läti Rahvuskomitee esimeheks. 1945. aasta juunist kuni 1946. aasta detsembrini hoiti hr Bangerskit Briti vahi all. Pärast vabanemist elas ta Saksamaal Oldenburgis. Suri 25. veebruaril 1958. aastal. 16. märtsil 1995 maeti ta ümber Riia Vendade kalmistule.

R. Bangerski pälvis oma sõjaväelise karjääri jooksul Läti Lāčplēsi sõjaordeni III klassi, III järgu Kolme Tähe ordeni, Läti Kaitsjate Teenete ordeni, Prantsuse Auleegioni ordeni, Eesti Vabaduse ordeni. Rist, Leedu Keerdristi I klassi orden, Vene Orden. Juura mõõk, aga ka teised Läti, Eesti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa kõrged autasud.

Rohkem teabeallikaid

Allikas: Läti sõjamuuseum. Kindral Rudolf Bangersky (1878–1958). Saadaval: http://www.karamuzejs.lv/lv/Izstades/generali/generalis_BangerskisRudolfs.aspx [vaadatud 21.10.2021]

Seotud objektid

Kuulipildujamägi

Asub Jelgava piirkonnas kiirtee A9 lähedal.

Ložmetējkalns on I maailmasõja lahingupaik, mis on Läti ainus riikliku tähtsusega kultuuri- ja ajalooline kaitseala. See asub Pika luite ääres, mis on osa Nordeķi - Kalnciemsi luiteharjast. Kuulipildujamäe nimi sai alguse ajast, mil seal asusid raskesti hõivatavad Saksa armee kindlustused, mida kaitses tugev kuulipildujatuli.

Jõululahingud on ilmselt tuntuim ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Läti ajaloos. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti laskur- ja Siberi üksused Ložmetējkalnsi ja hõivasid selle. Vangistati vähemalt 600 vastast, samuti väärtuslikud trofeed, näiteks 19 kuulipildujat. See oli jõululahingute olulisim õnnestumine ja suurim saavutus, mille Vene väed Riia rindel saavutasid. Läti püssimehed uskusid, et väärivad mägismaa vallutajate au.

Tänapäeval asub seal vaatetorn, kust avaneb vaade kunagistele lahingutele. Piirkonnas saab näha mälestusmärke ja sõjaaegseid tõendeid. Lähedal asub Silenieki vendade kalmistu.

Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul

Asub Babīte linnaosas, tee servas endise Antiņi maja ja vana ravimite lao lähedal.

Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi sõjaväe kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus jõululahingute ajal selle lähedal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja haigla koos ravimite laoga.

Ööl vastu 5. jaanuari 1917 maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväelise auavaldusega 105 5. Zemgale Läti laskurpolgu võitlejat. Nad langesid lahingus Saksa armee vastu või surid vigastustesse. Matusetseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eizen Laube monument ja territoorium haljastati. Kalmistule maetud 3800 sõduri kohta leiab infot mitmel pool, kuid seda tuleb hinnata ebatõenäoliseks ja kontrollimata.

 

 
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus

Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus asub Daugavgrīva saarel Buļļupe jõe suubumiskohas Daugavasse, sinna pääseb Birzese tänavalt. Kindlus ehitati 17. sajandil kaitsmaks vaenlaste eest Riiat, olulist haldus-, kaubandus- ja tootmiskeskust. Hiljem sai sellest Läti sõjaväe rannikukaitse peamine kindlustus koos mitme tugipunktiga. Selline kaitserajatiste süsteem on Läti sõjaajaloo pärandi üks väärtuslikumaid objekte. Kindlus on Läti sõjaajaloo tunnistajaks. Näiteks Krimmi sõja ajal (1853–1856) õpetati siin välja läti ja eesti kahurilaevade meeskondi. Nende üksuste peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke sadamaid ja rannikut Briti mereväe rünnakute eest. Esimese maailmasõja ajal moodustati siin Daugavgrīva maakaitse roodud. Need olid esimesed läti lahinguüksused, mis tegutsesid veel enne Läti kütipolke. Tänapäeval on võimalik külastada kindluse territooriumi. Lähedal asuvad Komeetfordi kindlustused ja mereäärne looduspark. Teisel pool Daugavat asuvad aga Mangaļsala kaitserajatised.

Riia vennaskalmistu

Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.

Seotud lood

Jõululahingutest

Jõululahing lõppes 11. jaanuaril. Saksa armee tugevalt kindlustatud positsiooni - Ložmetējkalnsi - läti laskuritel õnnestus lahing võtta kolmandal päeval. Jõululahingute hind oli väga kõrge. Sajad Läti ja teised Vene armee sõdurid olid kaotanud elu, püüdes sakslasi positsioonilt välja lüüa. Jutustaja kirjeldab ilmekalt stseene lahinguväljal pärast jõululahingute lõppu.

Daugavgriva kindlusest

Jutustaja kirjeldab sündmust Daugavgrīva linnuses I maailmasõja ajal, kui seda pommitasid Saksa armee õhujõud. Kindlus oli üks strateegilisi objekte, mis püsis olulisena kuni II maailmasõja lõpuni.