Kindral Rudolf Bangersky
I I maailmasõda, I Vabadussõjad, Balti riikide iseseisvus, II II maailmasõda

Rudolfs_Bangerskis.jpg
Kindral Rudolf Bangerski. 1924/25. Allikas: Poola Riigiarhiiv.

Rūdolfs Bangerskis sündis 21. juulil 1878 Līčakrogis Taurupe kihelkonnas. Ta õppis Zaube algkoolis ja Jaunjelgava linnakoolis. 1895. aastal astus ta sõjaväkke, teenides nii Riias kui ka Peterburis.

1914. aastal, Esimese maailmasõja puhkedes, naasis R. Bangerskis 36. jalaväerügementi kompaniiülemana ja sai juba 1914. aasta detsembris kapteni auastme. Pärast Läti laskurpataljonide formeerimise algust määrati R. Bangerskis 1915. aasta augustis 1. Daugavgrīva Läti laskurpataljoni ülemaks. 1916. aasta oktoobris ülendati R. Bangerskis kolonelleitnandiks ja kaks kuud hiljem koloneliks.

1916. aasta detsembris sai R. Bangerskis 2. Riia Läti laskurrügemendi tegevülemaks ja jõululahingute ajal ühendatud Läti laskurdiviisi staabiülemaks. „17. jaanuaril 1917 Ložmetējkalnsi lahingus viis Bangerskis isiklikult läbi luure ja selgitas välja olukorra rindel, juhtis rügementi täägivõitluses otsese ja ägeda tule all, aidates sellega oluliselt kaasa vaenlase positsioonide tagasivallutamisele.“ Nende teenete eest autasustati R. Bangerskit 1923. aastal Läti Lāčplēsise sõjaordeni nr 1627.

Veebruaris 1924 astus R. Bangerskis Läti armee teenistusse koloneli auastmes ning detsembrist 1924 kuni detsembrini 1925 ja detsembrist 1926 kuni jaanuarini 1928 oli R. Bangerskis sõjaminister.

Ajalehes „Rīts“ nr 76 (17.03.1937) ilmunud artiklis „Austusavaldus kindral R. Bangerskisele“ kiitis sõjaminister J. Balodis R. Bangerskit: „Ta oli üks silmapaistvamaid Läti laskurrügementide loojaid ja juhte kuulsates lahingutes. Tema rikkalikud lahinguseiklused ja -kogemused, hävimatu energia ning suur külalislahkus ja hoolivus alluvate vastu tõid õnnistust kogu meie armeele ja aitasid kaasa selle kujunemisele.“

Teise maailmasõja ajal, Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1942–1943, oli R. Bangerskis Läti omavalitsuse justiitsdirektoraadi reporter, hiljem ka Läti Leegioni peainspektor ja SS Gruppenführer. 20. veebruaril 1945 valiti R. Bangerskis Potsdamis Saksamaal Läti Rahvuskomitee presidendiks. Juunist 1945 kuni detsembrini 1946 oli R. Bangerskis Briti vahi all. Pärast vabanemist elas ta Oldenburgis Saksamaal. Suri 25. veebruaril 1958. Maetud ümber 16. märtsil 1995 Riias Vendade kalmistule.

Oma sõjaväelise karjääri jooksul pälvis R. Bangerskis Läti 3. klassi Lāčplēsise sõjaordeni, 2. klassi Kolme Tähe ordeni, Läti Kaitsjate Teeneteristi, Prantsuse Auleegioni, Eesti Vabadusristi, Leedu 1. klassi 2. astme Vituse Risti ordeni, Vene Püha Georgi mõõga, samuti teisi kõrgeid autasusid Lätist, Eestilt, Leedust, Poolast, Venemaalt ja Saksamaalt.

Rohkem teabeallikaid

Allikas: Läti Sõjamuuseum. Kindral Rudolf Bangerskis (1878–1958). Saadaval: http://www.karamuzejs.lv/lv/Izstades/generali/generalis_BangerskisRudolfs.aspx [vaadatud 21.10.2021]

Seotud objektid

Kuulipildujamägi Tīreļpurvsi rabas

Ložmetējkalns asub Valgunde vallas, Jelgava vallas, maantee A9 lähedal. See on Esimese maailmasõja lahingupaik ja ainus riikliku tähtsusega kultuuripärandi kaitsealune objekt Lätis. Ložmetējkalns asub Garā Kāpa luitealal, mis on osa Nordeķi-Kalnciemsi luideteharjast. Nimi pärineb ajast, mil see oli Saksa armee immutamatute kindlustuste asukoht, mida kaitses tugev kuulipildujatule.

Jõululahingud on üks tuntumaid ja dramaatilisemaid Esimese maailmasõja sündmusi Läti ajaloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti ja Siberi laskurite üksused Ložmetējkalnsi ja vallutasid selle, saades vangi vähemalt 600 vaenlase sõdurit ja väärtuslikke trofeesid. Laskjad uskusid, et just nemad väärivad mägismaa vallutajate au.

Ložmetējkalnsi ümbruses asuvad mälestusmärgid ja muud tõendid siin toimunud lahingute kohta. Igal aastal jaanuaris toimuvad Ložmetējkalnsi ümbruses mälestusüritused jõululahingute mälestamiseks. Tänapäeval on Ložmetējkalnsist saanud Läti laskurite kangelaslikkuse sümbol ja mälestuspaik. 27 meetri kõrgune vaatetorn pakub panoraamvaateid jõululahingute toimumiskohale.

Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul

Asub Babīte rajoonis, tee ääres endise Antiņi maja ja vana ravimilao lähedal.

Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal, jõululahingute ajal, asus lähedal 5. Zemgale Läti laskurrügemendi peakorter, haigla koos ravimilaoga.

1917. aastal, 5. jaanuari ööl vastu 6. jaanuari, maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväeliste auavaldustega 105 5. Zemgale Läti laskurrügemendi võitlejat. Nad langesid lahingutes Saksa armee vastu või surid haavadesse. Matmistseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eižens Laube loodud monument ja territoorium haljastati. Teateid 3800 kalmistule maetud sõduri kohta leidub paljudes kohtades, kuid seda tuleks pidada ebatõenäoliseks ja kontrollimata tõeks.

Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus

Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus asub Daugavgrīva saarel Buļļupe jõe suubumiskohas Daugavasse, sinna pääseb Birzese tänavalt. Kindlus ehitati 17. sajandil kaitsmaks vaenlaste eest Riiat, olulist haldus-, kaubandus- ja tootmiskeskust. Hiljem sai sellest Läti sõjaväe rannikukaitse peamine kindlustus koos mitme tugipunktiga. Selline kaitserajatiste süsteem on Läti sõjaajaloo pärandi üks väärtuslikumaid objekte. Kindlus on Läti sõjaajaloo tunnistajaks. Näiteks Krimmi sõja ajal (1853–1856) õpetati siin välja läti ja eesti kahurilaevade meeskondi. Nende üksuste peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke sadamaid ja rannikut Briti mereväe rünnakute eest. Esimese maailmasõja ajal moodustati siin Daugavgrīva maakaitse roodud. Need olid esimesed läti lahinguüksused, mis tegutsesid veel enne Läti kütipolke. Tänapäeval on võimalik külastada kindluse territooriumi. Lähedal asuvad Komeetfordi kindlustused ja mereäärne looduspark. Teisel pool Daugavat asuvad aga Mangaļsala kaitserajatised.

Riia vennaskalmistu

Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.

Seotud lood

Jõululahingute kohta

Jõululahingud lõppesid 11. jaanuaril. Läti laskuritel õnnestus lahingu kolmandal päeval vallutada tugevalt kindlustatud Saksa armee positsioon – Ložmetējkalnu. Jõululahingute hind oli väga kõrge. Sajad Läti ja teiste Venemaa armee sõdurid kaotasid elu, püüdes sakslasi nende positsioonidelt välja lüüa. Jutustaja kirjeldab elavalt stseene lahinguväljal pärast jõululahingute lõppu.

Daugavgrīva kindluse kohta

Jutustaja kirjeldab sündmust Daugavgrīva kindluses Esimese maailmasõja ajal, kui seda pommitas Saksa armee õhulaev. Kindlus oli üks strateegilisi objekte, mis säilitas oma tähtsuse Teise maailmasõja lõpuni.