Daugavgriva kindlusest

Krasta aizsardzības lielgabali Daugavgrīvās apkārtnē vai Mangaļsalā. 1917. Privātkolekcija.

Jutustaja kirjeldab sündmust Daugavgrīva linnuses I maailmasõja ajal, kui seda pommitasid Saksa armee õhujõud. Kindlus oli üks strateegilisi objekte, mis püsis olulisena kuni II maailmasõja lõpuni.

“(..) 1916. Kevadel öösel ülestõusmispühade kolmandast päevast neljandasse oli sakslaste Zeppelin pidevalt Riia kinnipeetud ala kohal lennanud ja saabus ootamatult üle kindluse. Hapaka jõe silla valvur oli teda viimasel hetkel näinud. Vologda drusina vana sõdur, kes hoidis sedasama "paha" käes ning unustas hirmust ja ärevusest vahiülemale teatada ja aja häiret tõsta, kuid toibus alles siis, kui algasid esimesed, arvatavasti sillale saadetud pommid. postist saja viiekümne sammu kaugusel lõhkeda Baloža ja P. Bērziņši puuvabrikute materiaalsetel aladel, purustades ja hävitades mõned pojad ja tühjad müügiputkad. See oli hele kuuvalgus. Daugava lahe ja seda ümbritsevate heinamaa kohal madal udu. Kell oli juba südaööl läbi, kui esimesed pommiplahvatused kindluse ja selle ümbruse ärevaks tegid. Mõni minut hiljem hakkasid tööle linnuse radiaatorid ning pommiplahvatustega kaasnes kahuripaukude heli ja purunevad šrapnellid, mida võimendas üldine öövaikus ja kaja linnuse vallides. Kümne-viieteistkümne minuti pärast kõik rahunes, veel oli kuulda töötamas vaid Ķemeri rajooni patareisid, ilmselt lennutatud "Zeppelini" saatel. Teisel hommikul lahinguala ja kahjustuste lähemal vaatlusel selgus, et viimane on tühine. Lisaks juba mainitud rebenenud ja purustatud laudade ja tekkide laudadele hävis sadama tammis raudteetamm, kahjustada sai ka sadamatamm ise ja see oli ka kõik, kuid kaks plahvatamata "Zeppelini" pommi olid maapinnale kukkunud ja jäänud. seal. Pommid tuli maa seest välja võtta ja hävitada, sest saatuse hooleks jättes võisid need iga hetk plahvatada ning tekitada suurt kahju ja õnnetust, eriti neile, kes Bolderajas lebasid. (..)”

Loo jutustaja: Kārlis Baltiņš (1873—1939) bija latviešu strēlnieku, vēlāk Latvijas armijas virsnieks.
Kasutatud allikad ja viited:

Mälestuste lugu avaldatakse ajalehes "Läti laskur", nr. 4. 1925. Loo pealkiri on "Seda ja seda Daugavgrīvas püssmeeste elust"

Seotud objektid

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus asub Daugavgrīva saarel Buļļupe jõe suubumiskohas Daugavasse, sinna pääseb Birzese tänavalt. Kindlus ehitati 17. sajandil kaitsmaks vaenlaste eest Riiat, olulist haldus-, kaubandus- ja tootmiskeskust. Hiljem sai sellest Läti sõjaväe rannikukaitse peamine kindlustus koos mitme tugipunktiga. Selline kaitserajatiste süsteem on Läti sõjaajaloo pärandi üks väärtuslikumaid objekte. Kindlus on Läti sõjaajaloo tunnistajaks. Näiteks Krimmi sõja ajal (1853–1856) õpetati siin välja läti ja eesti kahurilaevade meeskondi. Nende üksuste peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke sadamaid ja rannikut Briti mereväe rünnakute eest. Esimese maailmasõja ajal moodustati siin Daugavgrīva maakaitse roodud. Need olid esimesed läti lahinguüksused, mis tegutsesid veel enne Läti kütipolke. Tänapäeval on võimalik külastada kindluse territooriumi. Lähedal asuvad Komeetfordi kindlustused ja mereäärne looduspark. Teisel pool Daugavat asuvad aga Mangaļsala kaitserajatised.

Komeet Fort

Komeedi kindlustamm on ajalooliselt seotud riikliku tähtsusega kultuurimälestistega: Daugavgrīva kindluse hoonetega, samuti Mangaļsalas Daugava suudmeala kindlustusrajatiste kompleksiga. Mangaļsalast ulatub merre 1850–1861 ehitatud mutt, mille ehitust jälgis aktiivselt seda korduvalt külastanud Vene tsaar. Daugava kaldalt muti naabruses leidub kaks kivi: Vene tsaari Aleksander II ja prints Nikolai külaskäigu auks nimetati need "tsaarikivideks".

Riia keskturu tsepeliini angaarid

Asub Riia kesklinnas, Riia rahvusvahelise bussijaama vastas, Riia raudteejaama lähedal.

Riia keskturg on Läti suurim turg, mis tunnistati kunagi Euroopa parimaks ja moodsaimaks turuks. Selle säravaks sümboliks on 20. saj. 1920. aastatel ehitatud turupaviljonid, mida kasutati algselt militaarotstarbel.

Esimese maailmasõja ajal rajas Saksa armee Kuramaale Vaiņode lennujaama, kus asus alaliselt mitu õhulaeva. Need olid pikliku kujuga õhupallid, mis olid täidetud gaasiga ja mis olid suletud reisijate ja lasti vedamiseks. Juhtimist tagas sisepõlemis- ehk elektrimootor ja korpuses olev tiib. Õhulaevad olid mõeldud luureks või vaenlase pommitamiseks, näiteks rünnates Roņi saarel asuvat Vene sõjaväe vesilennukite lennuvälja. Angaare nimetatakse teatavasti Walhallaks ja Waltheriks.

Pärast Läti Vabadussõda angaarid demonteeriti ja neid kasutati Riia Keskturu angaaride ehitamiseks, plaanides need jätta algsesse mõõtu. Hiljem otsustati kasutada ainult angaaride ülemisi osi.

Täna saab näha Saksa sõjaväe õhulaevade angaari metallkonstruktsioone. Turg pakub meeldivat viisi maailma lennunduse päritolu tundmaõppimiseks. Reisiavaldus: +37167358157; gints.aksiks@rct.lv.