Jõululahingute kohta
Jõululahingud lõppesid 11. jaanuaril. Läti laskuritel õnnestus lahingu kolmandal päeval vallutada tugevalt kindlustatud Saksa armee positsioon – Ložmetējkalnu. Jõululahingute hind oli väga kõrge. Sajad Läti ja teiste Venemaa armee sõdurid kaotasid elu, püüdes sakslasi nende positsioonidelt välja lüüa. Jutustaja kirjeldab elavalt stseene lahinguväljal pärast jõululahingute lõppu.
„Järgmisel ööl eemaldasid meie sanitarid langenud vaenlase okastraataedade vahelt. Seal oli meie rügemendist sada viis meest. Esimese kompanii ülem kapten Lasmanis oli ülestõstetud parema käega tuimaks muutunud ja leidis sealt viskamiseks valmis käsigranaadi. Ta oli maha kukkunud, kaks kuuli otsaesisele tabanud. Väike lipnik Liepiņš, kes naeratas nagu süütu tüdruk, viidi aia küljest ära, lugematute kuulidega läbistatud. Surmavalt haavatud väliveebel Ivanovs lasi end omaenda püstolist maha ja samuti surmavalt haavatud vanemleitnant Birnis tõmbas välja taskunoa ja lõikas endal kõri läbi.“
Seotud objektid
Kuulipildujamägi Tīreļpurvsi rabas
Ložmetējkalns asub Valgunde vallas, Jelgava vallas, maantee A9 lähedal. See on Esimese maailmasõja lahingupaik ja ainus riikliku tähtsusega kultuuripärandi kaitsealune objekt Lätis. Ložmetējkalns asub Garā Kāpa luitealal, mis on osa Nordeķi-Kalnciemsi luideteharjast. Nimi pärineb ajast, mil see oli Saksa armee immutamatute kindlustuste asukoht, mida kaitses tugev kuulipildujatule.
Jõululahingud on üks tuntumaid ja dramaatilisemaid Esimese maailmasõja sündmusi Läti ajaloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti ja Siberi laskurite üksused Ložmetējkalnsi ja vallutasid selle, saades vangi vähemalt 600 vaenlase sõdurit ja väärtuslikke trofeesid. Laskjad uskusid, et just nemad väärivad mägismaa vallutajate au.
Ložmetējkalnsi ümbruses asuvad mälestusmärgid ja muud tõendid siin toimunud lahingute kohta. Igal aastal jaanuaris toimuvad Ložmetējkalnsi ümbruses mälestusüritused jõululahingute mälestamiseks. Tänapäeval on Ložmetējkalnsist saanud Läti laskurite kangelaslikkuse sümbol ja mälestuspaik. 27 meetri kõrgune vaatetorn pakub panoraamvaateid jõululahingute toimumiskohale.
Läti sõdurite endine meditsiiniladu
Asub Babīte rajoonis Antiņi sõdurite kalmistu ja renoveeritud kaevikute lähedal.
Esimese maailmasõja ajal asusid selles piirkonnas alates 1915. aastast Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal, jõululahingute ajal, asus Antiņi maja lähedal 5. Zemgale Läti laskurrügemendi peakorter ja haigla koos ravimilaoga, mida juhtis silmapaistev Läti sõjaväearst Pēteris Snīķeris.
Jõululahingute ajal ründasid Läti laskurid Saksa armee üksusi eriti karmides ja ebasoodsates tingimustes. Lahingutes saadud vigastused olid mitmesugused - laskehaavad, põrutused ja traumad, aga ka külmakahjustused. Tuhandetele Läti sõduritele tuli osutada õigeaegset arstiabi. See oli korraldatud nii, et haavatud saaksid võimalikult kiiresti abi. Lahinguväljal tegutsesid relvastamata parameedikud, kes andsid esmaabi ja viisid haavatuid ohtlikest kohtadest välja. Lahinguväljade lähedale rajati sidumispunktid, kus jätkati abi ja viidi läbi triaaži. Raskemini haavatud sõdurid evakueeriti vankrite ja autodega laatsaretti või haiglasse. Laagripaikade lähedale rajati kalmistud, kuhu maeti vigastustesse surnud.
Tänapäeval saab külastada vana ravimiladu. Lähedal asub Antiņi sõdurite kalmistu ning rekonstrueeritud Esimese maailmasõja kaevikud ja punkrialused. Keskkond sobib metsas jalutamiseks, paljastades ilmekaid tõendeid sõjalisest pärandist.
Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul
Asub Babīte rajoonis, tee ääres endise Antiņi maja ja vana ravimilao lähedal.
Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal, jõululahingute ajal, asus lähedal 5. Zemgale Läti laskurrügemendi peakorter, haigla koos ravimilaoga.
1917. aastal, 5. jaanuari ööl vastu 6. jaanuari, maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväeliste auavaldustega 105 5. Zemgale Läti laskurrügemendi võitlejat. Nad langesid lahingutes Saksa armee vastu või surid haavadesse. Matmistseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eižens Laube loodud monument ja territoorium haljastati. Teateid 3800 kalmistule maetud sõduri kohta leidub paljudes kohtades, kuid seda tuleks pidada ebatõenäoliseks ja kontrollimata tõeks.
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus
Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.
Krači mägede monument
Krāči mäed on üks Litoriina mere suurimaid rannikuluiteid. Selle kõrgeim punkt asub 29 m üle merepinna ja 26 m üle ümbritsevate tasandike. Litoriina merd peetakse Läänemere eelkäijaks, mis eksisteeris umbes 7000–5000 aastat tagasi.
Vene 12. armee 6. eriväebrigaad alustas Jõululahingute ajal rünnakut Krāči mägedest, eesmärgiga murda läbi Saksa rinde Suurest Tīreļi soost Lielupe jõeni. Kuudepikkuste lahingute käigus vallutas Vene armee 25 ruutkilomeetri suuruse ala, kuid kaotused olid tohutud – 45 tuhat langenud, haavatud ja teadmata kadunud sõdurit. Läti laskurite kaotused olid 9 tuhat langenud, haavatud ja teadmata kadunud sõdurit. Jõululahingute ajal saavutasid Läti laskurid kangelaslike ja säravate sõduritena tohutu kuulsuse, makstes selle eest väga kõrget hinda – oma elu.
Lahingus langenute mälestuseks on püstitatud monument. Igal aastal 11. novembril, Lāčplēsise päeval, ja 18. novembril, Läti riigi väljakuulutamise aastapäeval, süüdatakse selles kohas langenud kangelaste mälestuseks küünlad.
Looduskaitseala "Krāči mäed" kui Litoriina perioodi luitemägi
Saksa vall
"Saksa vall" on Saksa armee ehitatud kaitsekindlustus, mida kasutati 1916. aasta jõululahingute ajal. See koosneb savist vallist, mis on tugevdatud puitkonstruktsioonide ja okastraadiga, moodustades kilbi rünnaku vastu. Seda tüüpi kindlustus oli Esimese maailmasõja ajal tavaline rindejoone tugevdamiseks ja vägede kaitsmiseks.
„Saksa müüri“ saab vaadata mööda 7 km pikkust matkarada, mis algab Mangaļi maja – Jõululahingute muuseumi – juurest. Muuseumi läheduses – lähedalasuvates metsades – kulgeb mööda „Saksa müüri“ looduslik rada, mis on samuti hooldatud ehk jalakäijatele kergesti ligipääsetav. Arvestada tuleb sellega, et „Saksa müür“ on vabaõhuobjekt – seal võib olla langenud puu, maastik on ebatasane. „Saksa müür“ ulatub ka kaugemale põhja ja läbib Maztīreļa soo, kuid selles piirkonnas on see võssa kasvanud ja sobib pigem „seikluse“ ja „ekspeditsiooni“ otsijatele, mitte „pühapäevastele matkajatele“.
Matkarada (õpperada) Jõululahingu muuseumi lähedal
Ligikaudu 7 km pikkust matkarada – õpperada – saab alustada Jõululahingu muuseumist, kus on parkla ja tualetid. Kaasa tasub võtta kaart või selle koopia. Rada on kogu pikkuses tähistatud. Rada saab läbida erinevatel aastaaegadel – suvel, sügisel, kui lehed värvi vahetavad, või kevadel, kui õitsevad priimulad ja teised kevadlilled. Arvestada tuleb sellega, et raja läheduses on halb mobiilside. Raja raskusaste on lihtne, kuid arvestada tuleks selle läbimiseks ja kõigi objektidega tutvumiseks kuluva ajaga. Pind – metsateed, rajad, looduslik pind, kruusateed. Mangaļi majadest päripäeva liikudes tasub rada läbida mitte mööda kruusateed, vaid mööda Saksa valli lõiku, mis pikendab marsruuti umbes poole kilomeetri võrra. Kraavide kohal on puidust sillad. Olge ettevaatlikud, sest märja ilmaga võivad need olla libedad.
Marsruudil on 18 peatust, mis on varustatud infotahvlitega:
- Vene armee esimene kindlustusliin – nn „Vene vall“;
- 3. Kuramaa Läti Küttrügemendi lähtepositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
- Läti Ühendatud Laskurdiviisi peakorter jõululahingute alguses;
- Vene armee suurtükiväe positsioonid;
- 4. Vidzeme Läti laskurrügemendi väljapääsupositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
- 1. Daugavgrīva Läti laskurrügemendi lähtepositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
- Neutraalne tsoon;
- Okastraataiad;
- Saksa armee esimene kindlustusliin – nn Saksa müür;
- Saksa armee sõdurite poolt rajatud veevõtukoht;
- Suurtükiväe mürskude plahvatusaugud;
- Saksa armee tagumine kindlustussüsteem;
- Vaadatavad positsioonid, punkrid, kaevikud, pommikraatrid, mälestuskivid jne.
Suurtükiväe mürsu plahvatusaugud
Kõige mugavam viis nende objektide nägemiseks ja leidmiseks on järgida 7 km pikkust matkarada või õpperada. See algab "Mangaļi maja" juurest. Kui järgida marsruuti päripäeva, on suurtükimürskude kaevud marsruudi lõpus ja vastupidi. Need asuvad "Mangaļi maja" lähedal, nii et saate nende juurde minna ja tagasi tulla, kui te ei soovi kogu pikka marsruuti läbida.
„Lahingu käigus plahvatas suurtükimürsk ja kaevas maasse augu ning selliseid sõjaaegseid tõendeid on jõululahingute toimumispaikades tänaseni alles. Augu suuruse määras tulistatud mürsu suurus ehk kaliiber. Kõige sagedamini kasutatud mürsk jättis maha 1,5 m läbimõõduga ja 0,7 m sügavuse augu, haubitsamürsk aga 3,5 m läbimõõduga ja 1,5 m sügavuse augu.“ Sellist teksti võime lugeda infostendilt.
Karpide jäetud kraatrid on nähtavad ka mujal laiemal alal. Need on LIDAR-kaardil selgelt nähtavad.
