Jõululahingutest
Jõululahing lõppes 11. jaanuaril. Saksa armee tugevalt kindlustatud positsiooni - Ložmetējkalnsi - läti laskuritel õnnestus lahing võtta kolmandal päeval. Jõululahingute hind oli väga kõrge. Sajad Läti ja teised Vene armee sõdurid olid kaotanud elu, püüdes sakslasi positsioonilt välja lüüa. Jutustaja kirjeldab ilmekalt stseene lahinguväljal pärast jõululahingute lõppu.
«Järgmisel õhtul eemaldasid meie sanitaartöötajad langenuid vaenlase okastraataedadest. Meie seltskonnas oli sada viis meest. Esimese kompanii ülem kapten Lasmanis oli ülestõstetud parema käega tuim, millest leidis viskamisvalmis kokkusurutud granaadi. Ta oli kukkunud, kaks kuuli otsaesisele takerdunud. Süütule tüdrukule naeratanud väike praporštšik eemaldati aiast lugematutest kuulidest läbistatud kuuliga. Surmavalt haavatud välivõitleja Ivanov lasi end küünest maha, kuid samuti surmavalt haavatud vanemallohvitser Birnis tõmbas taskunoa välja ja lõikas kõri läbi.»
Seotud objektid
Kuulipildujamägi
Asub Jelgava piirkonnas kiirtee A9 lähedal.
Ložmetējkalns on I maailmasõja lahingupaik, mis on Läti ainus riikliku tähtsusega kultuuri- ja ajalooline kaitseala. See asub Pika luite ääres, mis on osa Nordeķi - Kalnciemsi luiteharjast. Kuulipildujamäe nimi sai alguse ajast, mil seal asusid raskesti hõivatavad Saksa armee kindlustused, mida kaitses tugev kuulipildujatuli.
Jõululahingud on ilmselt tuntuim ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Läti ajaloos. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti laskur- ja Siberi üksused Ložmetējkalnsi ja hõivasid selle. Vangistati vähemalt 600 vastast, samuti väärtuslikud trofeed, näiteks 19 kuulipildujat. See oli jõululahingute olulisim õnnestumine ja suurim saavutus, mille Vene väed Riia rindel saavutasid. Läti püssimehed uskusid, et väärivad mägismaa vallutajate au.
Tänapäeval asub seal vaatetorn, kust avaneb vaade kunagistele lahingutele. Piirkonnas saab näha mälestusmärke ja sõjaaegseid tõendeid. Lähedal asub Silenieki vendade kalmistu.
Läti sõdurite endine meditsiiniladu
Asub Babīte linnaosas, Antiņi sõdurite kalmistu ja taastatud kaevikute lähedal.
I maailmasõja ajal asusid sellel alal alates 1915. aastast Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus Antiņi majas jõululahingute ajal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja laatsaret koos ravimite laoga, mida juhtis väljapaistev Läti sõjaväearst Pēteris Snīķeris.
Jõululahingute ajal toimusid eriti karmides ja ebasoodsates tingimustes Läti laskurite rünnakud Saksa armee üksustele. Lahingus saadud vigastusi oli igasuguseid - tulirelvadest saadud haavu, muljumisi ja vigastusi, aga ka külmumist. Tuhandetele Läti sõduritele tuli osutada õigeaegset arstiabi. Korraldati nii, et vigastatu saaks võimalikult kiiresti abi. Lahinguväljal olid relvastamata parameedikud, kes andsid esmaabi ja toimetasid haavatuid ohtlikest kohtadest välja. Lahingupaikade lähedusse rajati riietumispunktid, kus jätkati hooldamist ja sorteerimist. Haavatud sõdurid evakueeriti kärudes ja autodes haiglatesse või haiglatesse. Lazarete lähedale rajati surnuaiad, kuhu maeti surnuid.
Tänapäeval saab näha vana ravimipoodi. Läheduses on Antiņi sõdurite kalmistu, I maailmasõja kaevikud ja kaevikud. Keskkond sobib metsas jalutamiseks, paljastades eredaid tõendeid militaarpärandist.
Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul
Asub Babīte linnaosas, tee servas endise Antiņi maja ja vana ravimite lao lähedal.
Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi sõjaväe kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus jõululahingute ajal selle lähedal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja haigla koos ravimite laoga.
Ööl vastu 5. jaanuari 1917 maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväelise auavaldusega 105 5. Zemgale Läti laskurpolgu võitlejat. Nad langesid lahingus Saksa armee vastu või surid vigastustesse. Matusetseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eizen Laube monument ja territoorium haljastati. Kalmistule maetud 3800 sõduri kohta leiab infot mitmel pool, kuid seda tuleb hinnata ebatõenäoliseks ja kontrollimata.
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus
Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.
