Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul
Mälestusmärk

IMG_20200722_145249.jpg
Antinu vendade kalmistu
0904_5_01.png
4AntiņuBrāļukapupiemiņaszīmekritušajiem5Zemg.jpeg
IMG_20200722_145203.jpg
IMG_20200722_145214.jpg
IMG_20200722_145300.jpg
IMG_6791.jpg
IMG_6792.jpg
IMG_6812.jpg
IMG_6825.jpg
IMG_6831.jpg
IMG_6836.jpg
IMG_6844.jpg
IMG_6852.jpg
virtsu18A1637_large.jpg
Laadimine...
 Tīreļi 1, Trenči, Babītes pag., Mārupes novads, Läti
 +371 67415710
32

Asub Babīte rajoonis, tee ääres endise Antiņi maja ja vana ravimilao lähedal.

Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal, jõululahingute ajal, asus lähedal 5. Zemgale Läti laskurrügemendi peakorter, haigla koos ravimilaoga.

1917. aastal, 5. jaanuari ööl vastu 6. jaanuari, maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväeliste auavaldustega 105 5. Zemgale Läti laskurrügemendi võitlejat. Nad langesid lahingutes Saksa armee vastu või surid haavadesse. Matmistseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eižens Laube loodud monument ja territoorium haljastati. Teateid 3800 kalmistule maetud sõduri kohta leidub paljudes kohtades, kuid seda tuleks pidada ebatõenäoliseks ja kontrollimata tõeks.

Kasutatud allikad ja viited:

Lismanis, J. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: 1915–1920. Riia: Nims, 1999.

Bērziņš, V. Läti kütid: draama ja traditsioon. Riia: Läti Ajaloo Instituudi Kirjastus, 1995.

Seotud lood

Päeviku sissekanne hetkest, mil sõdurid saavad teada jõululahingute ettevalmistustest.

Läti laskurväelastele ja nende ohvitseridele teatati lahingu algusest viimasel hetkel. 5. Zemgale Läti laskurrügemendi allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas oma päevikus lahingu alguseelset viimast õhtut. Lühike, kuid elav ja autentne tekst, mis annab edasi sõduri jaoks väga olulist hetke – lahingupäeva tundmaõppimist.

Kaitsepositsioonide loomine.

Kirjelduses vaadeldakse lahinguvälja kindlustamise probleeme üldiselt. See põhineb Esimese maailmasõja kogemustel ja olukorral, mil oli vaja korraldada ulatuslikke kindlustuste loomise töid.

Jõululahingute kohta

Jõululahingud lõppesid 11. jaanuaril. Läti laskuritel õnnestus lahingu kolmandal päeval vallutada tugevalt kindlustatud Saksa armee positsioon – Ložmetējkalnu. Jõululahingute hind oli väga kõrge. Sajad Läti ja teiste Venemaa armee sõdurid kaotasid elu, püüdes sakslasi nende positsioonidelt välja lüüa. Jutustaja kirjeldab elavalt stseene lahinguväljal pärast jõululahingute lõppu.