Päeviku sissekanne hetkest, mil sõdurid saavad teada jõululahingute ettevalmistustest.
Läti laskurväelastele ja nende ohvitseridele teatati lahingu algusest viimasel hetkel. 5. Zemgale Läti laskurrügemendi allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas oma päevikus lahingu alguseelset viimast õhtut. Lühike, kuid elav ja autentne tekst, mis annab edasi sõduri jaoks väga olulist hetke – lahingupäeva tundmaõppimist.
„Täna hommikul öeldi meile, et homme kell 5 peame rünnakule minema. Seekord lähevad rünnakule kõik kaheksa Läti laskurrügementi. Hakkasime eelseisvaks ülesandeks valmistuma. Esimene ülesanne oli selga panna puhtad riided ja kõik muud mittevajalikud riided kottidesse panna. Lisasime kottidele võõrustajate aadressid ja andsime kõik ehted majapidamispeale hoiule. Andsime ka täägikabuurid abikaasadele üle, jättes endale ainult palja täägiga vintpüssi, granaadikoti ja gaasimaski. Kahekordistasime oma tavapärast kvooti, sest saime lisaks padrunitega täidetud rinnakotte. Seejärel teritati täägid tellise või kivi peal, aga me kirjutasime võõrustajatele kõigist asjadest kirju, võib-olla kirjutasime oma viimased tervitused, sest me ei teadnud, kus ja millistel tingimustel homme lahinguväljal oleme. Oma lähedaste seas, oma lähimate kaaslaste seas, usaldasime üksteist, oma lähedaste aadresse: kui keegi on määratud meie ridadest lahinguväljal lahkuma, siis peaksid ellujäänud sellest perekondadele või lähedastele teatama.“ langenud.
https://www.sargs.lv/lv/pirmais-pasaules-kars/2015-12-08/ziemassvetku-kaujas-latviesu-strelnieku-atminas
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus
Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.
Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul
Asub Babīte rajoonis, tee ääres endise Antiņi maja ja vana ravimilao lähedal.
Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal, jõululahingute ajal, asus lähedal 5. Zemgale Läti laskurrügemendi peakorter, haigla koos ravimilaoga.
1917. aastal, 5. jaanuari ööl vastu 6. jaanuari, maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväeliste auavaldustega 105 5. Zemgale Läti laskurrügemendi võitlejat. Nad langesid lahingutes Saksa armee vastu või surid haavadesse. Matmistseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eižens Laube loodud monument ja territoorium haljastati. Teateid 3800 kalmistule maetud sõduri kohta leidub paljudes kohtades, kuid seda tuleks pidada ebatõenäoliseks ja kontrollimata tõeks.
Kuulipildujamägi Tīreļpurvsi rabas
Ložmetējkalns asub Valgunde vallas, Jelgava vallas, maantee A9 lähedal. See on Esimese maailmasõja lahingupaik ja ainus riikliku tähtsusega kultuuripärandi kaitsealune objekt Lätis. Ložmetējkalns asub Garā Kāpa luitealal, mis on osa Nordeķi-Kalnciemsi luideteharjast. Nimi pärineb ajast, mil see oli Saksa armee immutamatute kindlustuste asukoht, mida kaitses tugev kuulipildujatule.
Jõululahingud on üks tuntumaid ja dramaatilisemaid Esimese maailmasõja sündmusi Läti ajaloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti ja Siberi laskurite üksused Ložmetējkalnsi ja vallutasid selle, saades vangi vähemalt 600 vaenlase sõdurit ja väärtuslikke trofeesid. Laskjad uskusid, et just nemad väärivad mägismaa vallutajate au.
Ložmetējkalnsi ümbruses asuvad mälestusmärgid ja muud tõendid siin toimunud lahingute kohta. Igal aastal jaanuaris toimuvad Ložmetējkalnsi ümbruses mälestusüritused jõululahingute mälestamiseks. Tänapäeval on Ložmetējkalnsist saanud Läti laskurite kangelaslikkuse sümbol ja mälestuspaik. 27 meetri kõrgune vaatetorn pakub panoraamvaateid jõululahingute toimumiskohale.
Saksa vall
"Saksa vall" on Saksa armee ehitatud kaitsekindlustus, mida kasutati 1916. aasta jõululahingute ajal. See koosneb savist vallist, mis on tugevdatud puitkonstruktsioonide ja okastraadiga, moodustades kilbi rünnaku vastu. Seda tüüpi kindlustus oli Esimese maailmasõja ajal tavaline rindejoone tugevdamiseks ja vägede kaitsmiseks.
„Saksa müüri“ saab vaadata mööda 7 km pikkust matkarada, mis algab Mangaļi maja – Jõululahingute muuseumi – juurest. Muuseumi läheduses – lähedalasuvates metsades – kulgeb mööda „Saksa müüri“ looduslik rada, mis on samuti hooldatud ehk jalakäijatele kergesti ligipääsetav. Arvestada tuleb sellega, et „Saksa müür“ on vabaõhuobjekt – seal võib olla langenud puu, maastik on ebatasane. „Saksa müür“ ulatub ka kaugemale põhja ja läbib Maztīreļa soo, kuid selles piirkonnas on see võssa kasvanud ja sobib pigem „seikluse“ ja „ekspeditsiooni“ otsijatele, mitte „pühapäevastele matkajatele“.
