Jõululahing I Maailmasõda

Asub Jelgava piirkonnas kiirtee A9 lähedal.

Ložmetējkalns on I maailmasõja lahingupaik, mis on Läti ainus riikliku tähtsusega kultuuri- ja ajalooline kaitseala. See asub Pika luite ääres, mis on osa Nordeķi - Kalnciemsi luiteharjast. Kuulipildujamäe nimi sai alguse ajast, mil seal asusid raskesti hõivatavad Saksa armee kindlustused, mida kaitses tugev kuulipildujatuli.

Jõululahingud on ilmselt tuntuim ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Läti ajaloos. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti laskur- ja Siberi üksused Ložmetējkalnsi ja hõivasid selle. Vangistati vähemalt 600 vastast, samuti väärtuslikud trofeed, näiteks 19 kuulipildujat. See oli jõululahingute olulisim õnnestumine ja suurim saavutus, mille Vene väed Riia rindel saavutasid. Läti püssimehed uskusid, et väärivad mägismaa vallutajate au.

Tänapäeval asub seal vaatetorn, kust avaneb vaade kunagistele lahingutele. Piirkonnas saab näha mälestusmärke ja sõjaaegseid tõendeid. Lähedal asub Silenieki vendade kalmistu.

Asub Babīte linnaosas, Antiņi sõdurite kalmistu ja taastatud kaevikute lähedal.

I maailmasõja ajal asusid sellel alal alates 1915. aastast Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus Antiņi majas jõululahingute ajal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja laatsaret koos ravimite laoga, mida juhtis väljapaistev Läti sõjaväearst Pēteris Snīķeris.

Jõululahingute ajal toimusid eriti karmides ja ebasoodsates tingimustes Läti laskurite rünnakud Saksa armee üksustele. Lahingus saadud vigastusi oli igasuguseid - tulirelvadest saadud haavu, muljumisi ja vigastusi, aga ka külmumist. Tuhandetele Läti sõduritele tuli osutada õigeaegset arstiabi. Korraldati nii, et vigastatu saaks võimalikult kiiresti abi. Lahinguväljal olid relvastamata parameedikud, kes andsid esmaabi ja toimetasid haavatuid ohtlikest kohtadest välja. Lahingupaikade lähedusse rajati riietumispunktid, kus jätkati hooldamist ja sorteerimist. Haavatud sõdurid evakueeriti kärudes ja autodes haiglatesse või haiglatesse. Lazarete lähedale rajati surnuaiad, kuhu maeti surnuid.

Tänapäeval saab näha vana ravimipoodi. Läheduses on Antiņi sõdurite kalmistu, I maailmasõja kaevikud ja kaevikud. Keskkond sobib metsas jalutamiseks, paljastades eredaid tõendeid militaarpärandist.

Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.

Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.

Asub Babīte linnaosas, tee servas endise Antiņi maja ja vana ravimite lao lähedal.

Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi sõjaväe kaitsepositsioonid. 1917. aastal asus jõululahingute ajal selle lähedal 5. Zemgale Läti laskurpolgu staap ja haigla koos ravimite laoga.

Ööl vastu 5. jaanuari 1917 maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväelise auavaldusega 105 5. Zemgale Läti laskurpolgu võitlejat. Nad langesid lahingus Saksa armee vastu või surid vigastustesse. Matusetseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eizen Laube monument ja territoorium haljastati. Kalmistule maetud 3800 sõduri kohta leiab infot mitmel pool, kuid seda tuleb hinnata ebatõenäoliseks ja kontrollimata.

Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.

Asub Kandavast 17 km kaugusel Matkule vallas Pucesdzirnavais.

Pūce veski territooriumile puhkemajja loodi Läti armeekindrali Ludvig Bolšteini mälestustuba. Kunagi üüris seda kinnistut perekond Bolstein. Alates 19. sajandist sajandi lõpul töötati siin saeveski, viljaveski ja lambavilla.

Ludvig Bolšteins oli üks kogenumaid Läti sõdureid, kes osales aktiivselt Läti laskurüksuste loomisel. Võttis osa Vabadussõjast ja Läti riigi loomisest. Teise maailmasõja alguses oli Ludwig Bolstein eeskujuks, kes demonstreeris täielikku mittekoostööd Nõukogude okupatsioonirežiimiga. Üks kahest Läti armee kõrgemast ohvitserist, kes sooritas enesetapu, kuna ei tahtnud teha koostööd Nõukogude okupatsioonivõimuga. Helgeks ajalooallikaks on kindrali surmaeelsed kirjad, mis võimaldavad paremini mõista isiksust ja olukorda, milles Läti riik oli II maailmasõja alguses. Kirjadel seisis: „Oma ülemusele. Meie, lätlased, ehitasime uue uhke hoone – oma riigi. Võõrvõim tahab meid sundida seda ise maha lammutama. Ma ei saa osaleda." Seevastu teise kirja tekst oli adresseeritud emale: "Ema, vabandust, ma ei saaks teisiti."

Eelnevalt taotledes saab külastada mälestustuba ja tutvuda kindralile pühendatud ekspositsiooniga.