Sisehoovist on leitud admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk
Väike sõjaline reliikvia võib anda tunnistust ulatuslikust ajaloolisest loost. Ja kuigi märk esindab sündmusi, mis toimusid Vene-Jaapani sõja ajal, näitab see kirjut sõjaajalugu ja meie Läti laskurmeeste osalust teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõda.
Märk leiti Vidriži vallast aida vundamendi juurest. See on admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk. Ta osales mereväe rünnakutes Vene-Türgi ja Vene-Jaapani sõjas. 1904. aastal (Vene-Jaapani sõda) sõitis tema laev "Petropavlovsk" miinile ja hukkus. Markov oli üks Venemaa mereväe ja mereväe võtmefiguure. Laeva uppumine Petropavlovskis oli laevastikule kaugeleulatuvate tagajärgedega löök. Venemaa kaotas rängalt sõja Jaapaniga, mis tõi esile tema asukoha teisel arengutasemel. See polnud ainus laev, mis merelahingus hävis või miinidele otsa sõitis. Tõenäoliselt tõi selle Lätti üks Läti meremees, kes teenis sel ajal mereväes. Vene-Jaapani sõda on sõda, kus lätlased liituvad massiliselt Vene sõjaväega, peamiselt maavägedes.
Praeguse mõisniku hinnangul võis märgi omanikuks ja kaotajaks olla endine mõisnik, kes pärast Venemaa Kaug-Ida sõjast naasmist osales ka Läti vabadusvõitlustes ja sai maa Vidrižis läti laskurina. Alumiiniummärk on maa sees hästi säilinud ja selle läbimõõt on 3,5 cm. Selles on ka auk, mis tõenäoliselt riputab märgi kaela või muul viisil.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Läti Okupatsiooni-muuseum
Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.
Läti küttide punkrid ja kaevikud Tīreļis
Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.
Läti laskurmonument Riias
See asub Riia kesklinnas Läti laskurite väljakul Läti Okupatsioonimuuseumi lähedal.
Läti vibulaskjate monument avati 1971. aastal Läti vibuküttide väljakul endise Läti punavibumuuseumi (silt: Okupatsioonimuuseum) kõrval. Nõukogude ajal vaadeldi teemat läbi kommunistliku režiimi ideoloogia kitsa prisma. Koht esindas Riiat ja lõi idealiseeritud loo, tugevdades müüti lätlastest kui Nõukogude võimu vastu võitlejatest.
Kergejalaväe üksusi Vene armees nimetati vibulaskjateks. Esimeses maailmasõjas loodi kodumaal Saksa armee vastu võitlemiseks Läti laskurformeeringud. Need olid motiveeritud, ohtlikud ja distsiplineeritud võitlusüksused. Kõrge haridustase ja saksa keele oskus tulid kasuks luure- ja üllatusrünnakuteks. Kui Vene impeerium lagunes ja Saksamaa Läti territooriumi täielikult okupeeris, suundus väga suur osa Läti elanikke Venemaale, kus neil jätkus suurkujude agitatsiooni. Esialgu kasvas toetus Lenini ideedele ja Venemaa kodusõjas osalemisele. Hiljem järgnes pettumus ning enamik Läti sõdureid pöördus vasakpoolsetest ideedest eemale ja naasis Lätti. Venemaale jäänud sõdurid hukkusid enamasti "Stalini puhastustes" (1936-1938). Läti vibulaskjatel olid suured teened Läti riigi ja selle sõjaväe loomisel.
Täna saab näha monumenti ja selle kõrval asuvat okupatsioonimuuseumi.
