Lätlased Vene impeeriumi sõjaväes
Esimese maailmasõja alguses kuulus Läti territoorium enam kui sada aastat Vene impeeriumi koosseisu. Lätlased osalesid kõigis Vene impeeriumi suuremates sõdades, kuid otsest sõda polnud Lätis toimunud enam kui sada aastat pärast Napoleoni armee sissetungi 19. sajandil. Esiteks. 1914. aastal, kui puhkes I maailmasõda, mõjutas Läti territoorium mobilisatsioonist ja mehi hakati värbama alates 18. eluaastast. Pärast üldmobilisatsiooni suurenes Vene impeeriumi armee suurus peaaegu 4 korda.
Vene impeeriumi tekkelugu ulatub Põhjasõjasse (1700-1721), mil sõjaväge oma lahinguvõime parandamiseks pidevalt ümber kujundati. Selle sõja võiduga rajatakse Vene impeerium, mis hõlmab endise Vene tsaari territooriumi ja 18.-19. sajandil vallutatud alad, sh. Läti ja Eesti. Sõjalised reformid Vene impeeriumi sõjaväes jätkuvad, alustatakse värbamissüsteemi juurutamist Läti territooriumil. 19. sajand seevastu paljud noored lätlased ja eestlased asuvad õppima vene sõjakoolidesse, kuna seal õppimine on tasuta ja oli võimalus kindlustada koht ühiskonnas. Paljudest neist saavad ohvitserid ja ka kindralid.
Esimese maailmasõja põhjustatud sõda jõudis Läti territooriumile esimestel päevadel pärast konflikti algust. Oma rahva jaoks tähendas Venemaa osalemine sõjas esmalt mobilisatsiooni, toidu, riiete, kütuse ja sõidukite konfiskeerimist ning kogu tsiviilelu sõjale allutamist. 31. juulil 1914 Vene impeeriumis täies mahus alanud üldmobilisatsioon järgis 1910. aasta ettekirjutust, värbades 18–43-aastaseid mehi. Kokku toimus sõja ajal Läti territooriumil mobilisatsioon seitse korda, mobiliseerides 120-140 tuhat inimest. Läti sõdurid arvati Läti territooriumile paigutatud Vene vägede hulka.
20. armeekorpus (kirjanduses mõnikord nimetatakse seda ka "Läti korpuseks") oli üks võitlusvõimelisemaid Vene armee osi, mis osales vahetult pärast sõda lahingutes Ida-Preisimaal. Vaatamata esialgsele edule sai Vene armee lüüa ja oli sunnitud pensionile jääma. 1915. aasta veebruaris kukkus 20. armeekorpus alla, kui sakslased selle Augustówi (tänapäeval Kirde-Poola) metsades piirasid ja hävitasid. 15-20 tuhat Balti provintsides (Eestis, Vidzemes ja Kurzemes) mobiliseeritud sõdurit kaotas elu ja jäi kadunuks, enamik neist lätlased.
Koos 1. augusti 1915. aasta korraldusega moodustada Vene keiserliku armee koosseisus Läti laskurüksused loodi 8 laskurpataljoni, mis langesid esimestes lahingutes 1915. aasta oktoobris. Pärast Esimese maailmasõja lõppu jäi osa läti laskurmehi Venemaale ja võitles kodusõjas rinde eri külgedel, osa osales vabadusvõitlustes Lätis. 1921. aastal, rahuaja saabudes, naasis Lätti suur hulk endisi püssimehi, kes olid viimased viis aastat sõjas veetnud.
Rohkem teabeallikaid
1. Hingede tuisk. Digimuuseum. Kättesaadav: https://www.dveseluputenis.lv/lv/laika-skala/notikums/64/1.-pasaules-kara-sakums-latvija/ [vaadatud: 01.04.2021.].
2. Jacobson, E. LA.LV väljaanne “Talupoegadest tsaariohvitserideni”, 2014. Kättesaadav: https://www.la.lv/no-zemnieku-deliem-par-cara-virsniekiem [vaadatud: 01.04.2021].
3. Zariņš K. Läti sõjamuuseumi väljaanne “1914: Mobilisation and Battles in East Preussia”, 2014. Kättesaadav: http://www.karamuzejs.lv/lv/Petnieciba/publikacijas/01_1914gads.aspx [vaadatud: 01.04. 2021. ].
4. Zariņš K. “Esimene maailmasõda Lätis ja Läti laskurite võitlejad”, 2015. Kättesaadav: https://www.sargs.lv/lv/pirmais-pasaules-kars/2015-07-15/pirmais- pasaules-kars- latvia-and-latvian-strelnieku-cinas [vaadatud: 05.05.2021.].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Läti laskurmonument Riias
See asub Riia kesklinnas Läti laskurite väljakul Läti Okupatsioonimuuseumi lähedal.
Läti vibulaskjate monument avati 1971. aastal Läti vibuküttide väljakul endise Läti punavibumuuseumi (silt: Okupatsioonimuuseum) kõrval. Nõukogude ajal vaadeldi teemat läbi kommunistliku režiimi ideoloogia kitsa prisma. Koht esindas Riiat ja lõi idealiseeritud loo, tugevdades müüti lätlastest kui Nõukogude võimu vastu võitlejatest...
Läti laskurmeeste mälestuskivi Plakanciemis
Plakanciemis saavutasid Läti laskurid oma esimese võidu ajaloolises öölahingus 29. oktoobril 1915 – vaid nädal pärast seda, kui 1. Daugavgrīva Läti laskurpataljon oli Riiast lahkunud ja alustanud tegevust rindel. Edukas Plakanciemi lahing alustas meie vibulaskjate kangelaslikku võitlust. Öine rünnak Misa jõe lähedal oli ka hindamatu moraalse tähendusega - keegi ei seadnud kahtluse alla Läti vibulaskjate võitlusvõimet, nad said kiiresti populaarseks ja paljud lätlased vene rügementidest liitusid meie rahvusüksustega...
Esimeses maailmasõjas langenud läti laskurite ja Vabadussõjas langenud sõdurivendade kalmistu
Asub Valmiera linna (Kesk) kalmistul, Lilliase tänav 7.
Näha on graniidist obelisk, mille detailid on sepistanud skulptor Wilhelm Trey.
Monument avati 22. juunil 1923. aastal. Vendade kalmistule on maetud umbes 150 sõdurit.
...
Seotud lood
Sisehoovist on leitud admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk
Väike sõjaline reliikvia võib anda tunnistust ulatuslikust ajaloolisest loost. Ja kuigi märk esindab sündmusi, mis toimusid Vene-Jaapani sõja ajal, näitab see kirjut sõjaajalugu ja meie Läti laskurmeeste osalust teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõda.