Läti vintpüsside mälestuskivi Plakanciemsis
Mälestusmärk
Plakanciemsis saavutasid Läti laskurid oma esimese võidu ajaloolises öölahingus 29. oktoobril 1915 – vaid nädal pärast seda, kui 1. Daugavgrīva Läti laskurpataljon oli Riiast lahkunud ja rindel tegutsema asunud. Eduka Plakanciemsi lahinguga algas meie laskurite kangelaslik teekond. Öisel rünnakul Misa jõel oli ka hindamatu moraalne tähendus – keegi ei kahelnud Läti laskurite võitlusvõimetes, nad muutusid kiiresti populaarseks ja paljud lätlased Vene rügementidest liitusid meie rahvusüksustega.
Mälestuskivi lõid Ķekava vald Ķekava valla kivitöötlemise ja restaureerimise ettevõtte "Akm Stone Processing Center" poolt - kivimeistrid Guntis Pandars ja Pēteris Zvaunis.
Plakanciemsi lahingu edu tagasid neli päeva kestnud hoolikas pidev luure, 1. kompanii ülema Fridrihs Briezise koostatud üllatusrünnaku plaan ja meie sõdurite kangelaslikkus.
Olukord rindel oli sel ajal väga pingeline, kuna Saksa sõdurid lähenesid mitmes kohas aeglaselt Riiale. Plakanciemsi lähedal olid nad hiljuti ületanud Misa jõe ja alustanud sillapeapositsiooni rajamist, paigutades sinna Saksa 376. jalaväerügemendi 2. pataljoni ja 4 kuulipildujat.
Läti laskurite rünnak põhines üllatusel, kiirel tegutsemisel ja erinevate tegevuste koordineerimisel. Igale 1. kompanii laskurile anti neli käsigranaati, 60 sõdurit pani selga valged keepid, sest oli just sadanud õhuke lumi. Kui ründajad hiilisid sakslaste positsioonidele piisavalt lähedale, kell 22.00 anti signaal ja rünnak algas. Mõlemad meie kuulipildujad tulistasid vaenlase mõlemat külge, et sakslased ei saaks reservvägesid ligi meelitada. Käsigranaate visates tungisid Läti laskurid kiiresti sakslaste kaevikutesse, Vene suurtükiväelased tulistasid Misa jõe sildu ja vaenlase peamist kaitseliini. Vaenlase sõdurid olid segaduses - kandes raskeid kaotusi, taandusid nad üle jõe ja jätsid sillapea ründajate kätte. Üks meie kompaniidest oli alistanud neli korda suurema vaenlase üksuse!
Läti laskurid kaotasid kuus langenud sõdurit – Juris Butenieks, Frici Ērmanis, Rūdolfs Hofmanis, Kristaps Krūmiņš, Jānis Nauris ja Kirijans Šnurovas. Kõik nad maeti Riia vennaskalmistule. Kaheksast haavatust surid hiljem kaks – Jāzeps Brūveris (maetud Pleskodāle kalmistule) ja Jānis Skuja (maetud Riia vennaskalmistule). Sakslaste kaotused – hukkus 31 sõdurit, 34 langes vangi ja 45 sai haavata. Ründajad võtsid trofeedeks kuulipilduja ja 35 vintpüssi.
Kasutatud allikad ja viited:
http://www.latviesustrelniekusaraksts.lv/Piemina/Piemina_3.html


