Läti laskurmeeste mälestuskivi Plakanciemis
Mälestusmärk

Plakanciemis saavutasid Läti laskurid oma esimese võidu ajaloolises öölahingus 29. oktoobril 1915 – vaid nädal pärast seda, kui 1. Daugavgrīva Läti laskurpataljon oli Riiast lahkunud ja alustanud tegevust rindel. Edukas Plakanciemi lahing alustas meie vibulaskjate kangelaslikku võitlust. Öine rünnak Misa jõe lähedal oli ka hindamatu moraalse tähendusega - keegi ei seadnud kahtluse alla Läti vibulaskjate võitlusvõimet, nad said kiiresti populaarseks ja paljud lätlased vene rügementidest liitusid meie rahvusüksustega.

Mälestuskivi valmistas Ķekava rajooni omavalitsuse tellimusel Ķekava rajooni kivitöötlemis- ja restaureerimisfirma "Akmens prāvaškas centrs "AKM"" - kivimeistrid Guntis Pandars ja Pēteris Zvaunis.
Edu Plakanciemi lahingus tagas hoolikas pidev neljapäevane luure, 1. kompanii ülema Friedrich Brieži koostatud äkkrünnakuplaan ja meie sõdurite kangelaslikkus.
Olukord rindel oli toona väga pingeline, sest Saksa sõdurid jätkasid mitmes kohas aeglaselt Riiale lähenemist. Plakanciemi lähedal ületati hiljuti Misa jõgi ja asuti rajama rindesillapositsiooni, kuhu võeti Saksa 376. jalaväerügemendi 2. pataljon ja 4 kuulipildujat.
Läti vibulaskjate rünnak põhines üllatusel, kiirel tegutsemisel ja erinevate tegevuste koordineerimisel. Igale 1. kompanii laskurile anti neli käsigranaati, 60 sõdurit pani valged kitlid selga, sest just oli maha sadanud õhuke lumi. Kui ründajad hiilisid sakslaste positsioonidele piisavalt lähedale, anti kell 22.00 signaal ja rünnak algas. Mõlemad meie kuulipildujad tulistasid vaenlase mõlemat külge, et sakslased ei saaks varusid koguda. Käsigranaate loopides tungisid Läti laskurid kiiresti sakslaste kaevikutele, Vene suurtükiväelased tulistasid Misa jõe silda ja vastase peamist kaitseliini. Vaenlase sõdurid olid segaduses – kandes suuri kaotusi, taganesid nad üle jõe ja jätsid sillapea ründajate kätte. Üks meie kompaniidest oli alistanud neli korda suurema vaenlase üksuse!
Läti vibulaskjad kaotasid kuus langenut – Juri Buteniek, Frici Ārmani, Rudolf Hofmani, Kristaps Krūmiņa, Jānis Nauri ja Kirijana Šnurov. Kõik nad on maetud Riia vennaskalmistule. Kaheksast haavatust surid hiljem kaks – Jāzeps Brūveris (maetud Pleskodāle kalmistule) ja Jānis Skuja (maetud Riia vendade kalmistule). Sakslaste kaotused – hukkus 31 sõdurit, 34 vangistati ja 45 sai haavata. Ründajad said trofeedeks kuulipilduja ja 35 vintpüssi.