Esimeses maailmasõjas langenud Läti laskurite ja Vabadussõjas langenud sõdurite vendade kalmistu
Mälestusmärk

Esimeses maailmasõjas langenud Läti küttide vendade ja Läti armee langenud sõdurite hauad. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Esimeses maailmasõjas langenud Läti küttide vendade ja Läti armee langenud sõdurite hauad. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Allikas: Läti Rahvusraamatukogu
Postkaart "Le Cimetière des Frères (militaires) à Valmiera" 1920. aastad. Allikas: Läti Rahvusraamatukogu, Lost Latvia
Tõrvikute rongkäik 2019. aastal. Allikas: Valmiera linnavalitsus
Tõrvikute rongkäik 2019. aastal. Allikas: Valmiera linnavalitsus
Tõrvikute rongkäik 2019. aastal. Allikas: Valmiera linnavalitsus
Tõrvikute rongkäik 2019. aastal. Allikas: Valmiera linnavalitsus
Esimeses maailmasõjas langenud Läti küttide vendade ja Läti armee langenud sõdurite hauad. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Graniidist obeliski detailid sepistas skulptor Vilhelms Treijs, monument valmistati Valmiera Eduards Končsi kiviraidurkojas. Monument avati 22. juunil 1923. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Obeliski jalamile graveeritud tekst on: LÄTI VABASTUSVÕITLUSTES 1915–1920 LANGENUD KANGELASTEL. Oma verega ostame isamaa vabaduse. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Säilinud on üks mustast graniidist rist, millele on raiutud tekst: Arturs Alberts Grebstel, sn. 17. juuni 1897. m. 29. sp. 1916. Allikas: Gita Memmēna, Vidzeme Turismiühing
Laadimine...
 Lillijas iela 7, Valmiera, Valmieras nov., Läti
107

Asub Valmiera linna (kesklinna) kalmistul aadressil Lillijas tänav 7.

Näha on graniidist obelisk, mille detailid sepistas skulptor Wilhelm Trey.
Monument avati 22. juunil 1923. Vennaskonna kalmistule on maetud umbes 150 sõdurit.

Linnakalmistule on maetud mitu Esimese maailmasõja ja Vabadussõja võitlejat, nende hulgas Cēsise rügemendi koolikompanii esimene ohver, LKOK Edgars Krieviņš.

Praegu on vennaskonna kalmistu osas 14 erineva pikkusega hauagruppi, millele on paigaldatud 139 valget puidust risti, kuid langenute nimedega tahvlid, mis ristidel varem olid, pole enam olemas. Säilinud on üks mustast graniidist rist.

Kommunistliku okupatsiooni ajal viidi vennastekalmistu osas läbi intensiivseid tsiviilmatuseid. Pärast iseseisvuse taastamist 1994. aastal muudeti vennastekalmistu matmispaigutust ning hauagrupid on nüüd paigutatud risti-rästi, ainult üks on säilitanud oma endise orientatsiooni.

Kasutatud allikad ja viited:

Lismanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://www.historia.lv/raksts/cepurite-dace-skolnieku-rotas-kareivis-lacplesa-kara-ordena-kavalieris-edgars-krievins-1899

Seotud lood

Cēsise rügemendi üliõpilassalgale pühendatud monument endise Livu kogudusemaja lähedal

1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlik koolipoiste kompanii, mis formeeriti 5. juunil Cēsise progümnaasiumi ruumides lahingüksusena 108 Valmiera ja Cēsise koolide noorest. Juba 5. juuni öösel vastu 6. juunit, umbes tund pärast südaööd, anti häire ja kompaniile anti käsk positsioonidele liikuda. Kompanii liikus Mācītājmuiža - Meijermuiža liinile, mida peeti kõige olulisemaks lahingupiirkonnaks.
Esimeses lahingus sai mitu koolilast haavata, kuid Valmierast pärit Edgars Krieviņš suri samal päeval väga raskesse kõhuhaavasse. Ta maeti sõjaväeliste auavaldustega Valmiera linnakalmistule 13. juunil. Edgars Krieviņšile anti postuumselt Lāčplēsise sõjaorden.

Cēsise rügemendi koolikompanii monumendi ebatavaline lugu

1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlik koolipoiste kompanii, mis formeeriti 5. juunil endise Cēsise Saksa progümnaasiumi ruumides Dārza tänaval (nüüd Bērzainesi tänav 4) 108 Valmiera ja Cēsise koolide noorest koosneva lahinguüksusena. Juba 5. juuni öösel vastu 6. juunit, umbes tund pärast südaööd, anti häire ja kompaniile anti käsk positsioonidele minna. Kompanii suundus välja Mācītājmuiža – Meijermuiža liinile, mida peeti kõige olulisemaks lahingupiirkonnaks.