Esimeses maailmasõjas langenud läti laskurite ja Vabadussõjas langenud sõdurivendade kalmistu
Mälestusmärk
107
Asub Valmiera linna (Kesk) kalmistul, Lilliase tänav 7.
Näha on graniidist obelisk, mille detailid on sepistanud skulptor Wilhelm Trey.
Monument avati 22. juunil 1923. aastal. Vendade kalmistule on maetud umbes 150 sõdurit.
Vendade kalmistule maeti mitu Esimese maailmasõja ja Vabadussõja võitlejat, sealhulgas Cēsise maleva koolikompanii LKOK Edgars Krieviņši esimesed hukkunud.
Praegu on vennaskalmistul 14 erineva pikkusega hauakomplekti, millele on püstitatud 139 valget puuristi, kuid ristidel pole enam tahvlit langenute nimedega. Üks mustast graniidist rist on säilinud.
Kommunistliku okupatsiooni ajal toimusid intensiivsed tsiviilmatmised vendade kalmistul. Pärast taasiseseisvumist 1994. aastal muudeti vennaskalmistu matuste plaani ning nüüdseks on rajatud risti-rästi kalmistuklastrid, millest vaid üks on säilitanud endise suunitluse.
Kasutatud allikad ja viited:
Lisamanis, J. 1915-1920. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: Esimese maailmasõja ja Läti vabadusvõitluse mälestuspaigad. Riia: NIMS, 1999
https://www.historia.lv/raksts/cepurite-dace-skolnieku-rotas-kareivis-lacplesa-kara-ordena-kavalieris-edgars-krievins-1899
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Cēsise maleva õpilaste ornamentikale pühendatud monument endise Livu kogudusemaja juures
Cēsise maleva vabatahtlike selts osales 1919. aastal Cēsise lahingutes, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noorest koosneva lahinguüksusena Cēsise progümnaasiumi ruumides. Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.
Esimeses lahingus sai mitu õpilast vigastada, kuid valgalane Edgars Krieviņš suri samal päeval väga tõsise kõhutrauma. 13. juunil maeti ta sõjaväelise auks Valmiera linnakalmistule. Pärast surma autasustati Edgars Krieviņšit Lāčplēsise sõjaordeniga.
Cēsise maleva õpilaste ehtemälestise ebatavaline lugu
1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlike kompanii, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noore lahinguüksusena Cēsise Saksa progümnaasiumi endistes ruumides Dārza tänaval ( nüüd Bērzaines tänav 4). Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.