Cēsise rügemendi üliõpilassalgale pühendatud monument endise Livu kogudusemaja lähedal
1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlik koolipoiste kompanii, mis formeeriti 5. juunil Cēsise progümnaasiumi ruumides lahingüksusena 108 Valmiera ja Cēsise koolide noorest. Juba 5. juuni öösel vastu 6. juunit, umbes tund pärast südaööd, anti häire ja kompaniile anti käsk positsioonidele liikuda. Kompanii liikus Mācītājmuiža - Meijermuiža liinile, mida peeti kõige olulisemaks lahingupiirkonnaks.
Esimeses lahingus sai mitu koolilast haavata, kuid Valmierast pärit Edgars Krieviņš suri samal päeval väga raskesse kõhuhaavasse. Ta maeti sõjaväeliste auavaldustega Valmiera linnakalmistule 13. juunil. Edgars Krieviņšile anti postuumselt Lāčplēsise sõjaorden.
1929. aastal, kui saabus Cēsise lahingu 10. aastapäev, asutasid õpilaskompanii endised sõdurid Cēsise rügemendi endise vabatahtliku õpilaskompanii sõdurite ühingu, mis järgnevatel aastatel hoolitses selle väeosa mälestuse säilitamise ja koolinoorte seas populariseerimise eest.
Juba 1930. aastal püstitati Līvu kogudusemaja lähedale Cēsis-Āraiši maantee äärde monument, mis tähistab kompanii esimese lahingu toimumiskohta. Projekti autor oli kompanii endine sõdur, arhitekt Kārlis Dzirkalis (1902 – 1997), pronksreljeefi autor aga skulptor Matīss Pluka (1893-?).
K. Dzirkalis. Livu kogudusemaja lähedal asuva mälestuskivi ideoloogiline seletus.
„Esiteks meenutavad kolm kõrvuti asetatud kärgede võrgustikku sõdurite rivi ehk kujutisi reas seisvatest sõduritest, kes on paigutatud suuruse järgi. Ka suurimad otsesed teened Läti vabastamisel läksid sõduritele.
Teiseks väljendavad need kivid meie maa võitluse nurgakive ja alustalasid, millele meie võit tol ajal rajanes. Need on -1.- sõdurite odade elujõud ja teravus, 2.- vaimsuse ja entusiasmi pingeline vaim ning 3.- lai isamaa-armastus.
Kolmandaks, mälestuskivi viitab meie rahvusliku idee loomisele ja kujunemisele. Kivi 1. - väljendunud rahvusliku teadvuse sünd ja ärkamine, mil lätlaste mõtted ja teod pidid olema teravad, et tõestada oma eluvõimet (Kr. Valdemārs, Rainis jt). Kivi 2. näitab omal moel rahvuse ahenemist sõja ja põgenike, viletsuse ja murede ajal. Kolmas kivi tähendab praegust noort põlvkonda, kelle õlgadel relvad käes võitsid nad vabaduse. Viimane on seega stabiilne ja kindel. Sellel on ka mälestustahvli kujul olev märk toimunud suure ja viimase lahingu algusest. Nagu teada, toimus esimene signaal ja lask Livu kogudusemaja lähedal, kus algas lahing koolipoiste kompanii ja Manteufeli ratsaväediviisi vahel.“ (LVVA 1967.fond, 1. apr., 17. lieta, 8. lk.)
Allikas:
Päike tõusis mõõgast. Mälestuste ja dokumentide kogu Cēsise rügemendi õpilaste kompanii kohta 1919. aastal. Koostanud Tālis Pumpuriņš. – Cēsis, Cēsise Muuseumide Ühing, 1994.
Monumendi lammutamise ja taastamise kohta - J. Lismanise raamat "Lahingutes ja langenud sõdurite mälestuseks 1915–1920"
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Monument Koolilaste Kompanii lahingu toimumiskohas
Cēsis-Āraiši maantee ääres, endise Livu kogudusemaja lähedal.
Näha on monument, mis on pühendatud Cēsise rügemendi vabatahtlikule õpilaskompaniile, kes osales 1919. aastal Cēsise lahingus.
Monument avati 29. mail 1930 endise Livu kogudusemaja lähedal.
Monumendi projekti töötas välja endine tudengvabatahtlik K. Dzirkalis ja paigaldustööd teostas A. Sproģise ettevõte Cēsises.
Pronksdetailid valmistas autori joonise järgi M. Pluka ja need valati Riias V. Minutase tehases. Pärast Teist maailmasõda monument hävis.
6. juunil 1989 restaureeritud monumendi autoriteks olid skulptorid A. Jansons ja M. Baltiņa ning arhitekt I. Timermanis.
Hiljem eemaldati ohutuskaalutlustel pronksist mõõk ja tahvel ning asendati puidust osadega.
Võnnu polgu koolipoiste roodu mälestusmärk
Mälestusmärk Võnnu lahingus langenud Võnnu polgu koolipoiste roodu sõduritele asub Palasta ja Bērzainesi tänavate ristumiskohas Võnnus (Cēsises). Mälestusmärgi rajamise ettepaneku tegi Võnnu polgu koolipoiste roodu sõdurite ühing. See avati 26. mail 1938. Mälestusmärk on loodud kunagise roodu sõduri ja kunstniku Jānis Rozenbergsi ideekavandi järgi. Meetrikõrgusele allikalubjast postamendile on asetatud 1,8 meetri kõrgune koolipoisi vormi riietatud sõduri vaskskulptuur, mille on loonud skulptor Rūdolfs Āboltiņš ja vasksepp Jānis Zibens. Sõduri jalgade juurde on asetatud öökull, tarkuse ja teadmiste sümbol, kes kükitab sõdima läinud koolipoisi raamatute peal ja kaitseb neid. Skulptuur lammutati teise Nõukogude okupatsiooni ajal 1952. aastal. Selle asukoha lähedale püstitati 1957. aastal skulptor Kārlis Jansonsi kujundatud ausammas nimega „Komnoor-lipukandja”. Mälestusmärk taasavati 11. novembril 1992 oma ajaloolise asukoha lähedal. Samal aastal võeti maha okupatsioonirežiimi poolt püstitatud komnoore ausammas.
Esimeses maailmasõjas langenud Läti laskurite ja Vabadussõjas langenud sõdurite vendade kalmistu
Asub Valmiera linna (kesklinna) kalmistul aadressil Lillijas tänav 7.
Näha on graniidist obelisk, mille detailid sepistas skulptor Wilhelm Trey.
Monument avati 22. juunil 1923. Vennaskonna kalmistule on maetud umbes 150 sõdurit.
Linnakalmistule on maetud mitu Esimese maailmasõja ja Vabadussõja võitlejat, nende hulgas Cēsise rügemendi koolikompanii esimene ohver, LKOK Edgars Krieviņš.
Praegu on vennaskonna kalmistu osas 14 erineva pikkusega hauagruppi, millele on paigaldatud 139 valget puidust risti, kuid langenute nimedega tahvlid, mis ristidel varem olid, pole enam olemas. Säilinud on üks mustast graniidist rist.
Kommunistliku okupatsiooni ajal viidi vennastekalmistu osas läbi intensiivseid tsiviilmatuseid. Pärast iseseisvuse taastamist 1994. aastal muudeti vennastekalmistu matmispaigutust ning hauagrupid on nüüd paigutatud risti-rästi, ainult üks on säilitanud oma endise orientatsiooni.
Mälestusmärk Cēsise maleva õpilaskompanii asutamiskohas
Asub aadressil Leona Paeglesi tänav 1, punastest tellistest hoone fassaadi lähedal.
Mälestusmärgi autor on kunstnik Solveiga Vasiļjeva ning idee põhineb õienupu motiivil. Nagu kunstnik märgib, sümboliseerib see just kujunema hakanud isiksusi – õpilasi, kes peavad oma lühikeses elus langetama olulise, vastutusrikka ja raske otsuse.
Mälestusmärgi kujul on õienupu välimised kroonlehed geomeetrilise kujuga, teravate nurkadega, mis on kontrastiks punga sees asuvatele pehmetele, ümaratele nurkadele. Mälestusmärgi kõrgus on kuni 1,5 m. Mälestusmärk avati 26. mail 2011 Valmieras kohas, kus 1919. aastal moodustati Cēsise rügemendi kadettkompanii.
Läti piirjooned on laotud tehislikest sillutuskividest, millele on asetatud pikali tahvel Cēsise rügemendi õpilaste kompanii lipu ja tekstiga:
"Selles kohas 26. mail 1919
Asutati "Cēsise rügemendi koolikompanii"
Cēsise vendade kalmistu
Asub Cēsise alumisel kalmistul, Lenču tänav 15, Cēsis.
Üks olulisemaid Esimese maailmasõja ja Vabadussõja mälestusmärke Cēsises on Lejas Kapises asuv Vennaste kalmistu.
Kalmistul asub Vennaste kalmistu monument, mille kujundas Cēsise kunstnik ja volikogu liige Augusts Julla (1872–1958), avati 1927. aastal ja mis on pühendatud Vennaste kalmistule aastatel 1915–1920 maetud sõduritele.
Cēsise Leja kalmistu vendade haudadele on maetud umbes 200 sõdurit. Nende hulgas on teadmata arv Esimeses maailmasõjas langenud läti laskureid ja vene sõdureid, samuti saksa (10), poola ja teiste rahvuste sõdureid. Läti vabastusvõitluste ajal maeti sellele kalmistule 22 5. (2.) Cēsise jalaväerügemendi sõdurit, samuti 11 vabadusvõitlejat, kes langesid teistes Läti armeeüksustes. Vendade haudadel puhkavad ka 2 eestlast, 15 bolševike ohvrit ja läti punased laskurid.
