Cesise vendade kalmistu Mälestusmärk
89
Asub Cēsise Lejase kalmistul, Lenču tänav 15, Cēsis.
Üks olulisemaid Esimese maailmasõja ja Vabadussõja mälestuspaiku Cēsises on Alumisel kalmistul asuv vendade kalmistu.
Kalmistu on 1927. aastal Cēsise kunstniku ja mõtleja Augustus Julla (1872-1958) ehitatud Vennaskalmistu monument, mis on pühendatud aastatel 1915-1920 Vennaskalmistule maetud sõduritele.
Cēsise Alumise kalmistu vendade kalmistule on maetud umbes 200 sõdurit. Nende hulgas teadmata arv Esimeses maailmasõjas langenud läti laskureid ja vene sõdureid, samuti saksa (10), poola jt rahvusest sõdureid. Selle Läti kalmistu ajal maeti nendele kalmistutele 5. (2.) Cēsise jalaväerügemendi 22 langenud sõdurit, samuti 11 vabadusvõitlejat, kes langesid teistes Läti armee üksustes. Vennaskalmistule on maetud 2 eestlast, 15 enamlaste ohvrit ja ka läti punapüssimeest.
Kasutatud allikad ja viited:
Tālis Pumpuriņš, ajaloolane
karavirukapi.blogspot.com
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.
Cēsise maleva õpilaste ornamentikale pühendatud monument endise Livu kogudusemaja juures
Cēsise maleva vabatahtlike selts osales 1919. aastal Cēsise lahingutes, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noorest koosneva lahinguüksusena Cēsise progümnaasiumi ruumides. Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.
Esimeses lahingus sai mitu õpilast vigastada, kuid valgalane Edgars Krieviņš suri samal päeval väga tõsise kõhutrauma. 13. juunil maeti ta sõjaväelise auks Valmiera linnakalmistule. Pärast surma autasustati Edgars Krieviņšit Lāčplēsise sõjaordeniga.
Cēsise maleva õpilaste ehtemälestise ebatavaline lugu
1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlike kompanii, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noore lahinguüksusena Cēsise Saksa progümnaasiumi endistes ruumides Dārza tänaval ( nüüd Bērzaines tänav 4). Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.
Cēsise uus loss - seinad, kus on loodud Läti riigi julgeolek ja isikut tõendavad dokumendid on endiselt kaitstud
Cēsise uus loss ehitati sõjalisele kindlustusele - keskaegse lossi varemetele. Kuid see pole kaugeltki ainus hoone sõjaline tähendus.