Cēsise vendade kalmistu Mälestusmärk
89
Asub Cēsise alumisel kalmistul, Lenču tänav 15, Cēsis.
Üks olulisemaid Esimese maailmasõja ja Vabadussõja mälestusmärke Cēsises on Lejas Kapises asuv Vennaste kalmistu.
Kalmistul asub Vennaste kalmistu monument, mille kujundas Cēsise kunstnik ja volikogu liige Augusts Julla (1872–1958), avati 1927. aastal ja mis on pühendatud Vennaste kalmistule aastatel 1915–1920 maetud sõduritele.
Cēsise Leja kalmistu vendade haudadele on maetud umbes 200 sõdurit. Nende hulgas on teadmata arv Esimeses maailmasõjas langenud läti laskureid ja vene sõdureid, samuti saksa (10), poola ja teiste rahvuste sõdureid. Läti vabastusvõitluste ajal maeti sellele kalmistule 22 5. (2.) Cēsise jalaväerügemendi sõdurit, samuti 11 vabadusvõitlejat, kes langesid teistes Läti armeeüksustes. Vendade haudadel puhkavad ka 2 eestlast, 15 bolševike ohvrit ja läti punased laskurid.
Kasutatud allikad ja viited:
Tālis Pumpuriņš, ajaloolane
karavirukapi.blogspot.com
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp
Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.
Cēsise rügemendi üliõpilassalgale pühendatud monument endise Livu kogudusemaja lähedal
1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlik koolipoiste kompanii, mis formeeriti 5. juunil Cēsise progümnaasiumi ruumides lahingüksusena 108 Valmiera ja Cēsise koolide noorest. Juba 5. juuni öösel vastu 6. juunit, umbes tund pärast südaööd, anti häire ja kompaniile anti käsk positsioonidele liikuda. Kompanii liikus Mācītājmuiža - Meijermuiža liinile, mida peeti kõige olulisemaks lahingupiirkonnaks.
Esimeses lahingus sai mitu koolilast haavata, kuid Valmierast pärit Edgars Krieviņš suri samal päeval väga raskesse kõhuhaavasse. Ta maeti sõjaväeliste auavaldustega Valmiera linnakalmistule 13. juunil. Edgars Krieviņšile anti postuumselt Lāčplēsise sõjaorden.
Cēsise rügemendi koolikompanii monumendi ebatavaline lugu
1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlik koolipoiste kompanii, mis formeeriti 5. juunil endise Cēsise Saksa progümnaasiumi ruumides Dārza tänaval (nüüd Bērzainesi tänav 4) 108 Valmiera ja Cēsise koolide noorest koosneva lahinguüksusena. Juba 5. juuni öösel vastu 6. juunit, umbes tund pärast südaööd, anti häire ja kompaniile anti käsk positsioonidele minna. Kompanii suundus välja Mācītājmuiža – Meijermuiža liinile, mida peeti kõige olulisemaks lahingupiirkonnaks.
Cēsise uus loss – müürid, mis lõid Läti riigi turvalisuse ja kaitsevad siiani isikut tõendavaid dokumente
Cēsise uus loss ehitati keskaegse lossi – sõjaväekindlustuse – varemetele. See pole aga hoone ainus sõjaline tähtsus.