Cēsise uus loss – müürid, mis lõid Läti riigi turvalisuse ja kaitsevad siiani isikut tõendavaid dokumente
Cēsise uus loss ehitati keskaegse lossi – sõjaväekindlustuse – varemetele. See pole aga hoone ainus sõjaline tähtsus.
Krahvide Sieversi kaunis residents on taganud mitte ainult omanike ja ehitajate turvalisuse ja heaolu, vaid on olnud tunnistajaks ka Läti relvajõudude esimeste formatsioonide sünnile selle müüride vahel. 8. detsembril 1918 moodustati seal Cēsise kompanii, mis osales Läti Vabastussõja esimestes lahingutes. Need on esimesed lahingud, mille eest mitmed osalejad pälvisid Lāčplēsise sõjaordeni. Hiljem liideti kompanii nn Kalpaki pataljoniga, mis võitles 1919. aastal Kuramaal Läti vabastamise eest.
1919. aastal oli Cēsise uus loss varjupaigaks Kārlis Ulmanise juhitud Läti ajutisele valitsusele – lossis asus vaid Põhja-Läti tsiviilvalitsus. Sel ajal sai Cēsise linn kolmeks päevaks pealinna staatuse.
Alates 1949. aastast on Cēsise uue lossi müürid olnud turvaliseks pelgupaigaks Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseumi kogutud ajaloolistele esemetele. Tänu üliõpilasühingule „Līdums“ on Cēsise muuseum olnud alates 1933. aastast Läti lipu ajaloo oluline hoidja. Muuseumi töötajad on neid meie riigi jaoks väärtuslikke tunnistusi mitte ainult hoolikalt säilitanud, vaid on olnud ka piisavalt vaprad, et kaitsta neid hävingu eest Nõukogude okupatsiooni aastatel: vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu osales Cēsise muuseumi teadustöötaja Erna Berkholce lipu ajaloo materjalide väljavõtmisel muuseumikogust. Ta viis hävitamiseks mõeldud materjalid koju ja konserveeris need. 1997. aastal annetas ta need muuseumile tagasi.
Pärast Läti iseseisvuse taastamist on muuseumitöötajad väsimatult töötanud lipu ajaloo uurimise ja populariseerimise nimel. 2000. aastal avaldas muuseumi ajaloolane dr. hist. Tālis Pumpuriņas põhjaliku raamatu pealkirjaga „Punane, valge ja punane – Läti lipu värvid. Uuringud, mälestused, dokumendid Läti riigilipu ajaloo kohta“. Alates 2012. aastast on muuseumi ekspositsioonis lipu ajaloole pühendatud spetsiaalne ruum – Lipusaal –, kus saab vaadata ka Jānis Lapiņši loodud esimest Läti riigilippu. 2016. aasta on selle jaoks eriline, kuna lipu loomisest möödus 100 aastat.
Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum, 09.11.2016
Seotud teemad
Seotud objektid
Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseumi väljapanek Uues Lossis
Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseum asub keset Võnnu (Cēsise) vanalinna Uues Lossis. Muuseumis on välja pandud kahest osast koosnev püsiekspositsioon „Võnnu, Läti ajaloo sümbol”. Näitus „Puna-valge-punane lipp Võnnu ja Läti ajaloos” tutvustab Läti rahvuslipu lugu 13. sajandist 20. sajandini, mil sellest sai riigisümbol, Läti kütipolkude lippe ja rahvusvärvide kasutamise traditsioone Läti Vabadussõja ajal. Näitus „Võnnu ja Läti Vabadussõda” annab ülevaate Võnnu roodu asutamisest 1918. aasta detsembris, eestlaste ja lätlaste ühisest võitlusest 1919. aasta Võnnu lahingus, ajast, mil Võnnu oli Bermondtiaadi ajal lühikest aega Läti ajutiseks pealinnaks, ning Võnnu võidusamba ajaloost. Põgenemistoas „Võnnu lahingu legendid” on osalejatel tund aega mõistatuste lahendamiseks ja peidetud esemete otsimiseks, et leida toast väljapääs. 8. detsembril 1918 asutas vanemleitnant Artūrs Jansons Võnnu lossis Võnnu roodu, mis oli üks esimesi Läti relvajõudude üksusi. 8. detsembril 1933 avati Võnnu Uues Lossis, kus tookord asus 8. Daugavpilsi jalaväepolgu staap ja garnisoni ohvitseride klubi, roodule pühendatud mälestusplaat, millega võib nüüd tutvuda muuseuminäitusel.
Cēsise vendade kalmistu
Asub Cēsise alumisel kalmistul, Lenču tänav 15, Cēsis.
Üks olulisemaid Esimese maailmasõja ja Vabadussõja mälestusmärke Cēsises on Lejas Kapises asuv Vennaste kalmistu.
Kalmistul asub Vennaste kalmistu monument, mille kujundas Cēsise kunstnik ja volikogu liige Augusts Julla (1872–1958), avati 1927. aastal ja mis on pühendatud Vennaste kalmistule aastatel 1915–1920 maetud sõduritele.
Cēsise Leja kalmistu vendade haudadele on maetud umbes 200 sõdurit. Nende hulgas on teadmata arv Esimeses maailmasõjas langenud läti laskureid ja vene sõdureid, samuti saksa (10), poola ja teiste rahvuste sõdureid. Läti vabastusvõitluste ajal maeti sellele kalmistule 22 5. (2.) Cēsise jalaväerügemendi sõdurit, samuti 11 vabadusvõitlejat, kes langesid teistes Läti armeeüksustes. Vendade haudadel puhkavad ka 2 eestlast, 15 bolševike ohvrit ja läti punased laskurid.
J. Lapiņši, esimese Läti lipu autori mälestuspaik
Asub Priekuļi vallas Veselava vallas “Lejas Pintuļi”.
Nähtav on Läti lipu autori Jānis Lapiņši mälestusmärk.
Läti riigilipu loomine toimus Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal, Läti laskurpataljonide lippude loomisel, pakkusid üksikud kunstnikud lipukujunduseks välja punase, valge ja punase värvi. Haridustöötaja ja ajakirjaniku Jānis Lapiņši kavandi järgi valmistas punavalge-punase lipu 1916. aasta teisel poolel tema õpilane Marianna Straumane, kes oli Valmiera pagulaskodu õpetaja.
See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud tänapäevani.
2014. aastal avati Priekuļi piirkonna Veselava vallas “Lejas Pintuļis” lipueelse autori Jānis Lapiņši mälestuspaik.
Esimene teadaolev autentne Läti riigilipp, mis smugeldati Venemaale ja peideti hoolikalt Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal, asub praegu Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseumis . Selle annetas 1997. aastal nende tütar Lija Poga.
