Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseumi väljapanek Uues Lossis
Muuseum
90
Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseum asub keset Võnnu (Cēsise) vanalinna Uues Lossis. Muuseumis on välja pandud kahest osast koosnev püsiekspositsioon „Võnnu, Läti ajaloo sümbol”. Näitus „Puna-valge-punane lipp Võnnu ja Läti ajaloos” tutvustab Läti rahvuslipu lugu 13. sajandist 20. sajandini, mil sellest sai riigisümbol, Läti kütipolkude lippe ja rahvusvärvide kasutamise traditsioone Läti Vabadussõja ajal. Näitus „Võnnu ja Läti Vabadussõda” annab ülevaate Võnnu roodu asutamisest 1918. aasta detsembris, eestlaste ja lätlaste ühisest võitlusest 1919. aasta Võnnu lahingus, ajast, mil Võnnu oli Bermondtiaadi ajal lühikest aega Läti ajutiseks pealinnaks, ning Võnnu võidusamba ajaloost. Põgenemistoas „Võnnu lahingu legendid” on osalejatel tund aega mõistatuste lahendamiseks ja peidetud esemete otsimiseks, et leida toast väljapääs. 8. detsembril 1918 asutas vanemleitnant Artūrs Jansons Võnnu lossis Võnnu roodu, mis oli üks esimesi Läti relvajõudude üksusi. 8. detsembril 1933 avati Võnnu Uues Lossis, kus tookord asus 8. Daugavpilsi jalaväepolgu staap ja garnisoni ohvitseride klubi, roodule pühendatud mälestusplaat, millega võib nüüd tutvuda muuseuminäitusel.
Kasutatud allikad ja viited:
https://cesupils.lv
Tālis Pumpuriņš, Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseum
Haridusprogrammid
Defitsiit ja Blatt
Tund põhineb rändnäitusel „Defitsiit ja Blats“ Õpilaste ülesanne on võrrelda, kokku võtta ja kaaslastele erinevate allikate abil teavet selgitada. Töö märksõnadega: defitsiit, blat, perestroika, stagnatsioon. Võimalus osaleda "Väärisesemete ja varade loterii" loosimises. Võitis nappi kaupa ja abi õpetajalt. Teadmiste kinnistamiseks ja 100% uskumiseks, et defitsiit ja blatt tõesti töötasid, on õpilastel kodune ülesanne - seda aega kogenud lähedaste intervjueerimine ja mälestuste kirja panemine. Tunni teema on seotud aine "Läti ja maailma ajalugu" teemadega. 9. klass "Nõukogude okupatsioon ja selle tagajärjed" ja 12. kl. "Läti NSV Liidus. Nõukogude aja mõju Läti ühiskonnale, majandusele ja kultuurile. Näituse "Defitsiit ja Blats" autor on Cēsi tsooniriigiarhiivi vanemekspert Anda Opolska.
Mida sa Lätist tead?
Tund koosneb kahest osast. Esimeses tutvuvad õpilased muuseumi ekspositsiooniga: "Puna-valge-punane lipp Cēsise ja Läti ajaloos", "Cēsise ja Läti vabadusvõitlused". Sellele järgneb praktiline tund riigilipu etiketist ja viktoriin küsimustega erinevatel Lätit puudutavatel teemadel. Tunni teema on seotud aine "Läti ajalugu" 6.-9. klassi teemad.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Jānis Lapiņš ja Läti esimese punase -valge -punase lipu visand
Läti riigilipu loomine toimus Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljoni lippude loomisel lipuheitmiseks punakas-valge-punaseid värve. Pärast seda, kui õpetaja ja ajakirjanik Jānis Lapiņš 1916. aasta teisel poolel heitis punavalge-punase lipu, valmistas selle tema õpilane Valianera pagulaste varjupaiga õpetaja Marianna Straumane. See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud ka tänapäevani.
Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos
1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.
Cēsise uus loss - seinad, kus on loodud Läti riigi julgeolek ja isikut tõendavad dokumendid on endiselt kaitstud
Cēsise uus loss ehitati sõjalisele kindlustusele - keskaegse lossi varemetele. Kuid see pole kaugeltki ainus hoone sõjaline tähendus.