Cēsise uus loss - seinad, kus on loodud Läti riigi julgeolek ja isikut tõendavad dokumendid on endiselt kaitstud
Cēsise uus loss ehitati sõjalisele kindlustusele - keskaegse lossi varemetele. Kuid see pole kaugeltki ainus hoone sõjaline tähendus.
Krahv Zīversi kaunis elukoht on hoolitsenud mitte ainult selle omanike ja ehitajate ohutuse ja heaolu eest, vaid on kogenud ka Läti relvajõudude esimeste koosseisude sündi oma müürides. 8. detsembril 1918 moodustati seal Cēsise kompanii, kes osales Läti Vabadussõja esimestes lahingutes. Tegemist on varaseimate lahingutega, mille eest on mitmed osalejad saanud Lāčplēsise sõjaordeni. Hiljem lisati ehted nn Kalpaka pataljoni, mis võitles 1919. aastal Läti vabastamise eest Kuramaal.
1919. aastal oli Cēsise uus loss varjupaigaks Läti Ajutisele Valitsusele Kārlis Ulmanisele - lossis asub ainult Põhja -Läti tsiviilhaldus. See on aeg, mil Cēsise linn omandab kolmeks päevaks pealinna skaala tähtsuse.
Alates 1949. aastast on Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseumi kogutud ajalootunnistajad leidnud turvalise varjupaiga Cēsise uue lossi müürides. Tänu üliõpilasühendusele "Līdums" on Cēsise muuseum olnud Läti lipu ajaloo oluline hoidja alates 1933. aastast. Muuseumitöötajad mitte ainult ei säilitanud neid tõendeid, mis on meie riigile nii väärtuslikud, vaid olid piisavalt vaprad, et kaitsta neid hävitamise eest Nõukogude okupatsiooni ajal: vahetult pärast Teise maailmasõja lõppu ütles Cēsise muuseumi teadur Erna Berkholce. osalesid lipu ajaloo materjalide muuseumikogust eemaldamisel. Ta viib hävitatavad materjalid majja ja salvestab need. 1997. aastal saatis ta need muuseumisse tagasi.
Pärast Läti iseseisvuse taastamist tegelevad muuseumitöötajad pidevalt lipu ajaloo uurimise ja populariseerimisega. 2000. aastal esines muuseumi ajaloolane dr.hist. Mahukas teos „Punane-valge-punane-Läti lipu värvid. Uurimusi, mälestusi, dokumente Läti riigilipu ajaloost ”. Alates 2012. aastast on muuseumi ekspositsioonis lipu ajaloole pühendatud spetsiaalne ruum - Lipuhall -, kus saab näha ka esimest Läti riigilippu, mille lõi Jānis Lapiņš. 2016. aasta on selle jaoks eriline, sest lipu loomisest on möödas 100 aastat.
Cesise ajaloo- ja kunstimuuseum, 09.11.2016
Seotud teemad
Seotud objektid
Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseumi väljapanek Uues Lossis
Võnnu Ajaloo- ja Kunstimuuseum asub keset Võnnu (Cēsise) vanalinna Uues Lossis. Muuseumis on välja pandud kahest osast koosnev püsiekspositsioon „Võnnu, Läti ajaloo sümbol”. Näitus „Puna-valge-punane lipp Võnnu ja Läti ajaloos” tutvustab Läti rahvuslipu lugu 13. sajandist 20. sajandini, mil sellest sai riigisümbol, Läti kütipolkude lippe ja rahvusvärvide kasutamise traditsioone Läti Vabadussõja ajal. Näitus „Võnnu ja Läti Vabadussõda” annab ülevaate Võnnu roodu asutamisest 1918. aasta detsembris, eestlaste ja lätlaste ühisest võitlusest 1919. aasta Võnnu lahingus, ajast, mil Võnnu oli Bermondtiaadi ajal lühikest aega Läti ajutiseks pealinnaks, ning Võnnu võidusamba ajaloost. Põgenemistoas „Võnnu lahingu legendid” on osalejatel tund aega mõistatuste lahendamiseks ja peidetud esemete otsimiseks, et leida toast väljapääs. 8. detsembril 1918 asutas vanemleitnant Artūrs Jansons Võnnu lossis Võnnu roodu, mis oli üks esimesi Läti relvajõudude üksusi. 8. detsembril 1933 avati Võnnu Uues Lossis, kus tookord asus 8. Daugavpilsi jalaväepolgu staap ja garnisoni ohvitseride klubi, roodule pühendatud mälestusplaat, millega võib nüüd tutvuda muuseuminäitusel.
Cesise vendade kalmistu
Asub Cēsise Lejase kalmistul, Lenču tänav 15, Cēsis.
Üks olulisemaid Esimese maailmasõja ja Vabadussõja mälestuspaiku Cēsises on Alumisel kalmistul asuv vendade kalmistu.
Kalmistu on 1927. aastal Cēsise kunstniku ja mõtleja Augustus Julla (1872-1958) ehitatud Vennaskalmistu monument, mis on pühendatud aastatel 1915-1920 Vennaskalmistule maetud sõduritele.
Cēsise Alumise kalmistu vendade kalmistule on maetud umbes 200 sõdurit. Nende hulgas teadmata arv Esimeses maailmasõjas langenud läti laskureid ja vene sõdureid, samuti saksa (10), poola jt rahvusest sõdureid. Selle Läti kalmistu ajal maeti nendele kalmistutele 5. (2.) Cēsise jalaväerügemendi 22 langenud sõdurit, samuti 11 vabadusvõitlejat, kes langesid teistes Läti armee üksustes. Vennaskalmistule on maetud 2 eestlast, 15 enamlaste ohvrit ja ka läti punapüssimeest.
Läti esimese lipu autori J. Lapiņši mälestuspaik
See asub Priekuļi rajoonis Veselava vallas "Lejas Pintuli".
Vaadata saab Läti eellipu autori Jānis Lapiņase mälestusmärki.
Läti riigilipp loodi Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljonide lippude loomisel lipuheitjatele punast ja valget värvi. 1916. aasta teisel poolel valmistas pedagoogi ja ajakirjaniku Jānis Lapiņa heisatud puna-valge lipu tema õpilane, Valmiera pagulaskodu õpetaja Marianna Straumane.
See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud meie ajani.
2014. aastal avati Priekuļi maakonnas Veselava vallas "Lejas Pintuulis" eellipu autori Jānis Lapiņase mälestusmärk.
Esimene teadaolev autentne Läti riigilipp, mis läbis Venemaa põgenikekoridore, peideti Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal hoolikalt ning seda hoitakse praegu Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseumis . Selle kinkis 1997. aastal nende tütar Lija Poga.
