Neem ja laev "Saratov"
Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.
Kõige tuntum laev, mis jooksis kaljusele Akmeņragsi madalikule ja jäi sinna igaveseks, on aurik Saratov. See laev on meie riigi jaoks ajalooliselt oluline, sest Vabadussõja ajal viibis selle pardal Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus ning just see laev viis Ajutise Valitsuse vabastatud Riiga.
Saratov ehitati Taanis 1888. aastal ja algselt sõitis see nime Leopold II all. 1911. aastal ostis laeva Venemaa Loodelaevanduskompanii ja nimetas selle ümber Saratoviks. Laeva kodusadam oli Liepāja, kust see tegi regulaarseid reise Suurbritanniasse. Esimese maailmasõja ajal vahetas laev mitu korda omanikku, kuni Läti selle pärast rahulepingu allkirjastamist NSV Liidule tagastas. Viimasel reisil sõitis laev Suurbritanniasse, kuid teel pidi ta Läti meremeeste maaletoomiseks peatuma Liepājas. Laeva juhtis juba Nõukogude meeskond ja kapten, Läti meremehed olid ainult reisijad.
14. jaanuaril 1923 nägid Pāvilosta kalurid kaldalt Liepāja poole suunduvat aurulaeva, mis aga sõitis kaldale liiga lähedale. Kalurid arvasid ikka veel, et kui nad sinnapoole lähevad, jääb laev Akmeņragi madalikule... Laeval olevad Läti meremehed hoiatasid tüürimeest ohu eest, sest Akmeņragi tuletorn oli juba selgelt nähtav ja meri oli sel ajal rahulik. Tüürimees keeldus kapteni teadmata laeva kurssi muutmast, kuid kapten sõi sel ajal lõunat. Kui ta lõpuks roolikambrisse jõudis, põrkas laevakere juba madaliku kaljude vastu ja kedagi päästa oli juba liiga hilja... Liepājast saabusid päästepuurid, kuid algas torm ja lumesadu ning neil ei õnnestunud laeva madalikult lahti tõmmata. Järgmisel hommikul õnnestus Akmeņragi päästepaadil tormist hoolimata kaks korda merele minna ja pardal olijad päästa. Lained ja torm vabastavad laeva maapinnast, kuid kerekahjustused on liiga suured ja laev uppub otsekohe. Veel 1933. aastal olevat laeva korsten ja mastid veest väljas, hiljem lasti laev osaliselt õhku ja metall jõudis Liepāja traaditehasesse. Sellest laevast sai aga oma osa ka Akmeņrags, osa vrakist on siiani merepõhjas. Räägitakse, et laeva tüürimees mõisteti pärast NSV Liitu naasmist selle laeva saatusliku navigatsioonivea eest surma. Laevakapteni edasise karjääri kohta andmed puuduvad.
Nõukogude ajal ehitati ja varustati Akmeņragsi tuletorni lähedale Nõukogude armee piirivalveüksus.
Ajakiri "Meremees"
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Akmeņragsi tuletorn ja "Saratovi" saatus
Akmeņragsi tuletorn asub Saka vallas, Pāvilostast 10 kilomeetrit edelas. Majaka tippu viib keerdtrepp ning sealt avaneb vaade merele ja ümbritsevatele metsadele. Praegune 37 meetri kõrgune tuletorn ehitati 1921. aastal. Eelmine tuletorn hävis Esimese maailmasõja ajal.
Akmeņragsi tuletorn paistab teiste Läti tuletornide seast silma, sest see asub ühes meresõidu jaoks kõige ohtlikumas kohas kogu Läänemere rannikul. Majaka tuli tähistab umbes kahe meremiili ehk 3,7 km pikkust kivist madalikku, mis loode suunas merre ulatub. Selles madalikus on meri vaid veidi üle kahe meetri sügav. Majaka asukoht on jäänud endiseks, kuid rannajoon on aastate jooksul taandunud. Kuigi navigatsioonituli on siin olnud alates 1879. aastast, on Akmeņrags olnud tunnistajaks mitmele laevahukule. Nendest tuntuim on Läti aurulaeva Saratow madalikule jooksmine 1923. aasta septembris. 1919. aastal asus Saratowil lühikest aega Läti Ajutine Valitsus. Akmeņragsis asus varem piirivalvekordon ja siin võib näha endiseid Nõukogude sõjaväehooneid.
Laeva "Saratov" kai Liepajas
"Saratovi" kai asub Liepajas, Vanasadama 59, paadisadamate lähedal.
Laev ehitati 1888. aastal Kopenhaagenis Buvmeistar & Waini laevatehases "Leopold II" nime all. 1911. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja nimetas selle ümber "Saratoviks", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remess.
Mais 1915, kui Liepaja okupeeriti Saksa vägede poolt, oli "Saratov" sadamas kahjustatud seisus.
10. jaanuaril 1919 võttis aurulaev Saratovi üle Läti Ajutine Valitsus. Aprillist kuni juulini 1919, pärast "16. aprilli riigipööret", viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus Saratovi pardal ja oli sunnitud põgenema liitlaste laevastiku kaitse alla.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse üleandmist Riiasse, kasutati aurulaevu Riia, Ventspilsi ja Liepaja vaheliseks liikluseks.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahelise 11. augusti 1920. aasta rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurulaev Saratov tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurulaev üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus aurulaev "Saratov" Akmenragi lähedal.
1936. aastal müüs Läti merendusosakond vraki ettevõttele, kes lammutas selle ja andis selle üle Liepaja riidevabriku käsutusse.
Laeva "Saratov" tegelik sildumiskoht
Laeva „Saratov” tegelik kai asub Liepājas, aadressil Vecā ostmalā 59 paadisildade lähedal, kuid mälestusmärk asub Liepāja erimajandustsooni vahetus läheduses.
Ehitatud 1888. aastal Kopenhaagenis laevatehases "Buvmeistar & Wain" nime all "Leopold II". 1911. aastal ostis selle Venemaa Loode Laevanduskompanii ja nimetas selle ümber "Saratoviks", kusjuures lätlasest Aleksandrs Remessist sai laeva kapten.
1915. aasta mais, kui Liepāja oli Saksa vägede poolt okupeeritud, oli „Saratov” sadamas avariilises seisukorras.
10. jaanuaril 1919 võeti aurulaev „Saratov“ Läti Ajutise Valitsuse vajadusteks üle. Aprillist 1919 kuni juulini 1919 viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus pärast „16. aprilli riigipööret“ laeval „Saratov“, mis oli sunnitud otsima varjupaika liitlaslaevastiku kaitse all.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse Riiga toomist, kasutati aurulaeva liikluses Riia, ventspilsi ja Liepāja vahelises liikluses.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahel 11. augustil 1920 sõlmitud rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurik „Saratov“ tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurik üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 läks aurik „Saratov“ Akmeņragsi lähedal hukkuma.
1936. aastal müüs Läti Merendusamet laevavraki firmale, mis selle üles tõstis ja vanarauaks Liepāja traaditehasele üle andis.
