Laeva "Saratov" päris kai. Mälestusmärk
218
Laeva "Saratov" päris kai asub Liepājas, Vecā ostmala 59 paadikaidade lähedal, mälestusmärk aga Liepaja erimajandustsooni vahetus läheduses.
Ehitatud 1888. aastal Kopenhaagenis "Buvmeistar & Wain" laevatehases "Leopold II" nime all.1911. 2010. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja sai uueks nimeks "Saratov", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remes.
1915. aasta mais, kui Saksa väed Liepaja okupeerisid, oli "Saratov" sadamas kannatada saanud.
10. jaanuaril 1919 läks aurulaev "Saratov" Läti Ajutise Valitsuse valdusse. Aprillist 1919 juulini 1919 laeval "Saratov" pärast "16. aprilliputši” oli K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus, mis oli sunnitud end päästma liitlaste laevastiku kaitse all.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise Ajutise Valitsuse toomist Riiga, hakati aurikut kasutama Riia, Ventspilsi ja Liepāja vahelises liikluses.
11. augusti 1920. aasta Läti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurik "Saratov" tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurikud üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus Akmeņraga lähedal aurik "Saratov".
1936. aastal müüs Läti merendusamet laevavraki ettevõttele, kes päästis selle ja toimetas vanarauaks Liepāja laevatehasesse.
Seotud lood
Neem ja laev Saratov
Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.
Artūrs Ozolsi mälestused laevast "Saratov"
Artūrs Ozols lõpetas Riia Polütehnikumi ja teenis mereväeohvitserina ja insenerina Venemaa Musta mere laevastikus sõjalaeval Panteleimon. Läti vabadusvõitluse ajal liitus ta üliõpilaskompaniiga. Liepajas pani ta teenistusse laeva "Saratov". Arthurs Ozolsi mälestused laevast "Saratov" on avaldatud Dauagava Vanagi kuukirjas.
Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid
Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.
Läti sõjaväe soomusrong nr.5 ehk "Kalpaks"
Läti armee soomusrong nr. 5 ehk "Kalpaks" oli 1919. aastal Läti relvajõudude kerge soomusrong.