Akmeņragi tuletorn ja madalik - üks Läänemere suurimaid laevakalmistuid
Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas sõitis 13. jaanuaril 1923 traagiliselt madalikule ja hukkus aurik Saratov , millele K. Ulmanise juhitud ajutine valitsus varjupaika leidis Läti iseseisva riigi loomisel.
19. ja 20. sajandi sõdade ja sõjaliste konfliktide ajal olid tuletornid olulised sõjalised ja strateegilised objektid, mida vaenlane püüdis hävitada, et häirida või takistada vaenlase laevade liikumist rannikuvetes. Sarnane juhtus Akmensragsi tuletorniga. Laevade kaitsmiseks siin asuvate ohtlike madalike eest süüdati siin 1879. aastal esimene navigatsioonituli ja 10 aastat hiljem ehitati siia esimene 28 meetri kõrgune puidust tuletorn. See hävis Esimese maailmasõja ajal, uus tuletorn ehitati 1921. aastal ja selle tuli asub 37,5 meetri kõrgusel merepinnast. See tuletorn teenib tänaseni.
Kohalikud kalurid ja asjatundjad räägivad ka, et siin, Akmensragsi lähedal, asub üks Läänemere suurimaid laevade surnuaedu. Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas sõitis 13. jaanuaril 1923 traagiliselt madalikule ja kukkus aurik Saratov , millelt ajutise valitsuse juhitud K. Ulmanis varjupaika leidis, kui Läti iseseisev riik loodi. Tõsi, õnnetuse ajal sõitis laev punase lipu all, kuna see oli üle antud NSV Liidule. See sõitis kaubaga Riiast Suurbritanniasse ja teel oli sellele planeeritud peatus Liepājas. Õnnetuse ajal sadas lund ja ilmselt halva nähtavuse või navigatsioonivea tõttu sõitis laev madalikule, kus sügavust oli vaid 5 meetrit.... Laeva tüürimees lasti pärast NSV Liitu naasmist oma vea eest maha, kuid kalureid ja navigatsiooni seganud laev lasti 1930. aastatel õhku ja mõned selle osad veeti Liepājasse ümbersulatamiseks.... Akmensragsi madalikule jäi midagi alles, see ei jäänud oma osast ilma.
Normunds Smaļinskis, 27.10.2009.
www.diggers.lv, www.necton.lv
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Akmeņragsi tuletorn ja "Saratovi" saatus
Akmeņragsi tuletorn asub Saka vallas, Pāvilostast 10 kilomeetrit edelas. Majaka tippu viib keerdtrepp ning sealt avaneb vaade merele ja ümbritsevatele metsadele. Praegune 37 meetri kõrgune tuletorn ehitati 1921. aastal. Eelmine tuletorn hävis Esimese maailmasõja ajal.
Akmeņragsi tuletorn paistab teiste Läti tuletornide seast silma, sest see asub ühes meresõidu jaoks kõige ohtlikumas kohas kogu Läänemere rannikul. Majaka tuli tähistab umbes kahe meremiili ehk 3,7 km pikkust kivist madalikku, mis loode suunas merre ulatub. Selles madalikus on meri vaid veidi üle kahe meetri sügav. Majaka asukoht on jäänud endiseks, kuid rannajoon on aastate jooksul taandunud. Kuigi navigatsioonituli on siin olnud alates 1879. aastast, on Akmeņrags olnud tunnistajaks mitmele laevahukule. Nendest tuntuim on Läti aurulaeva Saratow madalikule jooksmine 1923. aasta septembris. 1919. aastal asus Saratowil lühikest aega Läti Ajutine Valitsus. Akmeņragsis asus varem piirivalvekordon ja siin võib näha endiseid Nõukogude sõjaväehooneid.
Laeva "Saratov" kai Liepajas
"Saratovi" kai asub Liepajas, Vanasadama 59, paadisadamate lähedal.
Laev ehitati 1888. aastal Kopenhaagenis Buvmeistar & Waini laevatehases "Leopold II" nime all. 1911. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja nimetas selle ümber "Saratoviks", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remess.
Mais 1915, kui Liepaja okupeeriti Saksa vägede poolt, oli "Saratov" sadamas kahjustatud seisus.
10. jaanuaril 1919 võttis aurulaev Saratovi üle Läti Ajutine Valitsus. Aprillist kuni juulini 1919, pärast "16. aprilli riigipööret", viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus Saratovi pardal ja oli sunnitud põgenema liitlaste laevastiku kaitse alla.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse üleandmist Riiasse, kasutati aurulaevu Riia, Ventspilsi ja Liepaja vaheliseks liikluseks.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahelise 11. augusti 1920. aasta rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurulaev Saratov tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurulaev üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus aurulaev "Saratov" Akmenragi lähedal.
1936. aastal müüs Läti merendusosakond vraki ettevõttele, kes lammutas selle ja andis selle üle Liepaja riidevabriku käsutusse.
Laeva "Saratov" tegelik sildumiskoht
Laeva „Saratov” tegelik kai asub Liepājas, aadressil Vecā ostmalā 59 paadisildade lähedal, kuid mälestusmärk asub Liepāja erimajandustsooni vahetus läheduses.
Ehitatud 1888. aastal Kopenhaagenis laevatehases "Buvmeistar & Wain" nime all "Leopold II". 1911. aastal ostis selle Venemaa Loode Laevanduskompanii ja nimetas selle ümber "Saratoviks", kusjuures lätlasest Aleksandrs Remessist sai laeva kapten.
1915. aasta mais, kui Liepāja oli Saksa vägede poolt okupeeritud, oli „Saratov” sadamas avariilises seisukorras.
10. jaanuaril 1919 võeti aurulaev „Saratov“ Läti Ajutise Valitsuse vajadusteks üle. Aprillist 1919 kuni juulini 1919 viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus pärast „16. aprilli riigipööret“ laeval „Saratov“, mis oli sunnitud otsima varjupaika liitlaslaevastiku kaitse all.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse Riiga toomist, kasutati aurulaeva liikluses Riia, ventspilsi ja Liepāja vahelises liikluses.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahel 11. augustil 1920 sõlmitud rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurik „Saratov“ tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurik üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 läks aurik „Saratov“ Akmeņragsi lähedal hukkuma.
1936. aastal müüs Läti Merendusamet laevavraki firmale, mis selle üles tõstis ja vanarauaks Liepāja traaditehasele üle andis.
