Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid
Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.
19. ja 20. sajandi sõja ja sõjaliste konfliktide puhul olid tuletornid olulised sõjalis-strateegilised objektid, mida vaenlane püüdis hävitada, et takistada või takistada vaenlase laevade liikumist rannikuvetes. Sama juhtus Akmensragsi tuletorniga. Laevade kaitsmiseks siinsete kavalate kollide eest süüdati siin 1879. aastal esimene navigatsioonituli, kuid 10 aastat hiljem ehitati siia esimene 28 meetri kõrgune puidust tuletorn. See hävis Esimese maailmasõja ajal, 1921. aastal ehitati uus tuletorn ja selle tuli on 37,5 meetrit üle merepinna. See tuletorn teenib tänaseni.
Ka kohalikud kalurid ja teadlased ütlevad, et siin, Akmensragsi lähedal, on üks Läänemere suurimaid laevakalmistuid. Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus. Tõsi, õnnetuse hetkel läheb laev punase lipu alla, sest see tagastati NSV Liidule. See läheb koos lastiga Riiast Suurbritanniasse, teel on kavandatud peatus Liepajas. Õnnetuse hetkel sajab lund ja ilmselt halva nähtavuse või navigeerimisvigade tõttu jookseb laev madalikule, kus sügavus on lausa 5 meetrit .... lastakse õhku ja mõned selle osad transporditakse Liepajasse ümbersulatamiseks .... Kuigi Akmensragsi kaldast on midagi järele jäänud, ei jää see ilma oma osata.
Normunds Smaļinskis, 27.10.2009.
www.diggers.lv, www.necton.lv
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Akmeņragsi tuletorn ja "Saratovi" saatus
Akmeņragsi tuletorn asub Saka vallas, Pāvilostast 10 kilomeetrit edelas. Majaka tippu viib keerdtrepp ning sealt avaneb vaade merele ja ümbritsevatele metsadele. Praegune 37 meetri kõrgune tuletorn ehitati 1921. aastal. Eelmine tuletorn hävis Esimese maailmasõja ajal.
Akmeņragsi tuletorn paistab teiste Läti tuletornide seast silma, sest see asub ühes meresõidu jaoks kõige ohtlikumas kohas kogu Läänemere rannikul. Majaka tuli tähistab umbes kahe meremiili ehk 3,7 km pikkust kivist madalikku, mis loode suunas merre ulatub. Selles madalikus on meri vaid veidi üle kahe meetri sügav. Majaka asukoht on jäänud endiseks, kuid rannajoon on aastate jooksul taandunud. Kuigi navigatsioonituli on siin olnud alates 1879. aastast, on Akmeņrags olnud tunnistajaks mitmele laevahukule. Nendest tuntuim on Läti aurulaeva Saratow madalikule jooksmine 1923. aasta septembris. 1919. aastal asus Saratowil lühikest aega Läti Ajutine Valitsus. Akmeņragsis asus varem piirivalvekordon ja siin võib näha endiseid Nõukogude sõjaväehooneid.
Laeva "Saratov" kai Liepajas
"Saratovi" kai asub Liepajas, Vanasadama 59, paadisadamate lähedal.
Laev ehitati 1888. aastal Kopenhaagenis Buvmeistar & Waini laevatehases "Leopold II" nime all. 1911. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja nimetas selle ümber "Saratoviks", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remess.
Mais 1915, kui Liepaja okupeeriti Saksa vägede poolt, oli "Saratov" sadamas kahjustatud seisus.
10. jaanuaril 1919 võttis aurulaev Saratovi üle Läti Ajutine Valitsus. Aprillist kuni juulini 1919, pärast "16. aprilli riigipööret", viibis K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus Saratovi pardal ja oli sunnitud põgenema liitlaste laevastiku kaitse alla.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise ajutise valitsuse üleandmist Riiasse, kasutati aurulaevu Riia, Ventspilsi ja Liepaja vaheliseks liikluseks.
Läti ja Nõukogude Venemaa vahelise 11. augusti 1920. aasta rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurulaev Saratov tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurulaev üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus aurulaev "Saratov" Akmenragi lähedal.
1936. aastal müüs Läti merendusosakond vraki ettevõttele, kes lammutas selle ja andis selle üle Liepaja riidevabriku käsutusse.
Laeva "Saratov" päris kai.
Laeva "Saratov" päris kai asub Liepājas, Vecā ostmala 59 paadikaidade lähedal, mälestusmärk aga Liepaja erimajandustsooni vahetus läheduses.
Ehitatud 1888. aastal Kopenhaagenis "Buvmeistar & Wain" laevatehases "Leopold II" nime all.1911. 2010. aastal ostis selle aktsiaselts Russian North-West Shipping ja sai uueks nimeks "Saratov", laeva kapteniks sai lätlane Aleksandrs Remes.
1915. aasta mais, kui Saksa väed Liepaja okupeerisid, oli "Saratov" sadamas kannatada saanud.
10. jaanuaril 1919 läks aurulaev "Saratov" Läti Ajutise Valitsuse valdusse. Aprillist 1919 juulini 1919 laeval "Saratov" pärast "16. aprilliputši” oli K. Ulmanise juhitud Ajutine Valitsus, mis oli sunnitud end päästma liitlaste laevastiku kaitse all.
8. juulil 1919, pärast K. Ulmanise Ajutise Valitsuse toomist Riiga, hakati aurikut kasutama Riia, Ventspilsi ja Liepāja vahelises liikluses.
11. augusti 1920. aasta Läti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu tingimuste kohaselt tuli aurik "Saratov" tagastada Nõukogude poolele. 2. jaanuaril 1923 anti aurikud üle Nõukogude Venemaa esindajale. 15. jaanuaril 1923 hukkus Akmeņraga lähedal aurik "Saratov".
1936. aastal müüs Läti merendusamet laevavraki ettevõttele, kes päästis selle ja toimetas vanarauaks Liepāja laevatehasesse.
