Akmeņragsi tuletorn ja "Saratovi" saatus
Infrastruktuuri objekt
222
Akmeņragsi tuletorn asub Saka vallas, Pāvilostast 10 kilomeetrit edelas. Majaka tippu viib keerdtrepp ning sealt avaneb vaade merele ja ümbritsevatele metsadele. Praegune 37 meetri kõrgune tuletorn ehitati 1921. aastal. Eelmine tuletorn hävis Esimese maailmasõja ajal.
Akmeņragsi tuletorn paistab teiste Läti tuletornide seast silma, sest see asub ühes meresõidu jaoks kõige ohtlikumas kohas kogu Läänemere rannikul. Majaka tuli tähistab umbes kahe meremiili ehk 3,7 km pikkust kivist madalikku, mis loode suunas merre ulatub. Selles madalikus on meri vaid veidi üle kahe meetri sügav. Majaka asukoht on jäänud endiseks, kuid rannajoon on aastate jooksul taandunud. Kuigi navigatsioonituli on siin olnud alates 1879. aastast, on Akmeņrags olnud tunnistajaks mitmele laevahukule. Nendest tuntuim on Läti aurulaeva Saratow madalikule jooksmine 1923. aasta septembris. 1919. aastal asus Saratowil lühikest aega Läti Ajutine Valitsus. Akmeņragsis asus varem piirivalvekordon ja siin võib näha endiseid Nõukogude sõjaväehooneid.
Kasutatud allikad ja viited:
Tuletornid – Ventspilsi vabasadama administratsioon (portofventspils.lv)
https://www.latvia.travel/lv/apskates-vieta/akmenraga-baka
Haridusprogrammid
Ekskursioon Akmenragi tuletorni juurde
Keerdtrepi kaudu on võimalik ronida Akmeņraga tuletorni. Tuletorni ronides avaneb fantastiline vaade merele ja ümbritsevatele metsadele. Majakas on Akmeņraga peamine kaunistus. 2011. aastal rekonstrueeriti projekti elluviimise käigus tee Akmeņraga tuletornini. Kaugele kaugemale Akmeņraga piiridest on levinud teave majakavahi kogutud ainulaadsest merevaigu- ja kivikollektsioonist.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Keelatud tuletornid ja mererand
NSV Liidu ajal olid Põhja- ja Lääne-Kuramaal asuvad mererannad tegelikult avalikkusele suletud sõjaväetsoonid, kuid tuletornide külastamine või isegi pildistamine oli keelatud.
“PZ” - piiritsoon
Mälestused Vērgale külarahva saadikute nõukogu esimehe Andris Zaļkalnsi (1982-1989) elust piirialal.
Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid
Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.
Akmeņragsi sõjaväekompleks
Nõukogude ajal oli Akmeņragsis sõjaväekompleks.
Artūrs Ozolsi mälestused laevast "Saratov"
Artūrs Ozols lõpetas Riia Polütehnikumi ja teenis mereväeohvitserina ja insenerina Venemaa Musta mere laevastikus sõjalaeval Panteleimon. Läti vabadusvõitluse ajal liitus ta üliõpilaskompaniiga. Liepajas pani ta teenistusse laeva "Saratov". Arthurs Ozolsi mälestused laevast "Saratov" on avaldatud Dauagava Vanagi kuukirjas.
Neem ja laev Saratov
Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.
Kurzeme rannik - suletud ala
Külma sõja ajal oli kogu Kuramaa rannik avalikkusele suletud tsoon - nõukogude piirivalvurid olid siin peamised otsustajad, kellel olid teatud vahemaadel valvepostid ja rannas vaatetornid vaatluspunktidega. Tsiviilelanikke lubati mere äärde ainult päevasel ajal.
"Siin saab olema Läti NSV tuumaelektrijaam!"
Andris Zaļkalns (sündinud 1951, Vērgale külade rahvasaadikute nõukogu esimees (1982-1989)) meenutab aega, mil Akmeņragsisse ehitati peaaegu tuumajaam.
Läti sõjaväe soomusrong nr.5 ehk "Kalpaks"
Läti armee soomusrong nr. 5 ehk "Kalpaks" oli 1919. aastal Läti relvajõudude kerge soomusrong.