Pimedus
I Maailmasõda ja iseseisvumine, II Maailmasõda, IV Nõukogude okupatsioon
Ka bunker, prantsuse keeles blindage. Puidust ja mullast ehitatud kindlustuskonstruktsioon sõdurite elamiseks, mis pakub kaitset suurtükitule eest.
Bunkri konstruktsioon meenutab tavaliselt täielikult maasse mattunud palkmaja. Need ehitised ehitati peamiselt staabi, välihaigla ja personali puhkekohtade jaoks.
Üks oluline tegur on ehitise nähtamatus. See võimaldab võimalikult suurt personali turvalisust.
Sõltuvalt materjalide kättesaadavusest võib maapealsete varjendite ehitamiseks kasutada muld-, puit-, raudbetoon-, kivi- ja metallkonstruktsioone.
Seotud objektid
Läti Sõjamuuseum
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid muuseume Euroopas. Püssirohutorn oli kunagi üks Riia kindlustuse tornidest. Seda on Liivatorni nime all mainitud juba 1330. aastal. Algne torn hävis 1621. aastal, kui Riia linna piiras Rootsi sõjavägi. 1650. aastal ehitati püssirohu ja relvade ladustamiseks uus torn. Pärast linna kindlustuse lammutamist on Püssirohutorn Riia kunagise kaitsesüsteemi üheks tähtsaimaks tunnistuseks.
Betoonpunkri laskekoht Gauja tahvli lähedal
Asub Inčukalnsi vallas Gauja küla lähedal maantee A2 ja A3 ristmiku lähedal.
Kindlus on väga haruldane ja väärtuslik näide kindlustusest. Hoone on mõeldud ühele inimesele olulise liiklussõlme jälgimiseks. Loodesuunas on sild üle Gauja, A - üle Inčupīte, SW - tee hargnemine ja D - üks peamisi liiklusteid - Vidzeme maantee. Raudbetoonist kindlustus oli osa ümbritsevatest kaevikutest, mille täpne aeg pole teada. Tõenäoliselt ehitas selle Teise maailmasõja ajal Saksa armee. Sait vajab teabe selgitamiseks täiendavaid uuringuid.
19. sajandi lõpus kujunes Inčukalnsi mõisa ümbrusest oluline liiklussõlm. Esimese maailmasõja ajal omandas paik kaitseala tähtsuse, kus kavandati võimalikku sõjapidamist. Liiklusteede, Inčukalnsi raudteejaama ja Gauja jõeületuskoha lähedusse rajati kindlustused. Koht säilitas oma strateegilise tähtsuse ka järgmistes sõdades.
Tänapäeval saab näha kindlustust, mis on vabalt saadaval.
I maailmasõja aegne kindlustusliin Olaines
Lahing Läti territooriumil algas 1915. aasta kevadel Saksa keisririigi sissetungiga Liepājasse. Vene impeeriumi armeeüksused taganesid läbi Kurzeme Riia suunas. Saksa keiserliku armee juhtkond andis suve lõpuks käsu asuda ja tugevdada vastavaid positsioone. Jelgavast lahkudes saabusid sellesse kohta esimesed Vene impeeriumi sõjaväeosad. See oli oluline koht Riia kaitseks, sest lähedal asus Riia-Jelgava maantee, mida mööda oli võimalik tuua vajalikke sõjamaterjale. 1915. aasta novembri keskel rinne stabiliseerus ja mõlemad armeed ehitasid positsioone. Metsaniku majast “Lapsas” kilomeeter edela pool oli teine kaitseliin, mis rajati maapealsele, kuna soise reljeefi tõttu ei olnud võimalik rajada traditsioonilisi kaevikuid. Muldkehakujuline sein koosnes rinnast, mis koosnes mõlemalt poolt väikese läbimõõduga palkide ja metalltraatidega kinnitatud muldseinast. Tänapäeval saab näha säilinud kaitseliini, mis on säilinud vähem kui kilomeetri.
