Pimedus
I I maailmasõda, I Vabadussõjad, II II maailmasõda, IV õukogude okupatsioon

Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid muuseume Euroopas. Püssirohutorn oli kunagi üks Riia kindlustuse tornidest. Seda on Liivatorni nime all mainitud juba 1330. aastal. Algne torn hävis 1621. aastal, kui Riia linna piiras Rootsi sõjavägi. 1650. aastal ehitati püssirohu ja relvade ladustamiseks uus torn. Pärast linna kindlustuse lammutamist on Püssirohutorn Riia kunagise kaitsesüsteemi üheks tähtsaimaks tunnistuseks.

Asub Inčukalnsi vallas Gauja küla lähedal tee ääres, maanteede A2 ja A3 ristmiku lähedal.

Kindlus on väga haruldane ja väärtuslik näide kindlustusest. Ehitis oli projekteeritud ühe inimese jaoks olulise liiklussõlme jälgimiseks. Loodes asub sild üle Gauja jõe, idas ülesõit üle Inčupīte jõe, edelas maanteede ristmik ja lõunas üks peamisi liiklusteid - Vidzeme maantee. Raudbetoonist kindlustus oli osa ümbritsevatest kaevikutest, mille täpne ehitusaeg on teadmata. Tõenäoliselt ehitas selle Saksa armee Teise maailmasõja ajal. Teabe täpsustamiseks vajab asukoht edasist uurimist.

19. sajandi lõpus kujunes Inčukalnsi mõisa ümbrus oluliseks liiklussõlmeks. Esimese maailmasõja ajal omandas piirkond kaitseala tähtsuse, kus planeeriti võimalikke sõjategevusi. Liiklusteede, Inčukalnsi raudteejaama ja Gauja jõe ületuskoha lähedale ehitati kindlustusi. Piirkond säilitas oma strateegilise tähtsuse ka järgnevates sõdades.

Täna saab kindlustust vaadata ja see on vabalt ligipääsetav.

Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.

Perekonnamõisas „Ābeļu Putniņi“ asub erakogu „Pereküün“. 2007. aastal loodud kollektsioon jutustab ühe perekonna ajalugu lugude, esemete ja rekonstrueeritud varjendi kaudu.

Külastajatele pakutakse sissevaadet Esimese maailmasõja, Läti armee, Teise maailmasõja, Riia vendade kalmistu ja jõululahingute ajalukku. Vanas aitas on väljas tikitud laudlinad, omatehtud rahvariided, kapp lauanõude, suuskade ja parun Korfi annetatud vankrirattaga. 2011. aastal alustati restaureeritud kasepuust varjendi sisustamist. Seal on ahi, magamisala ja stendid, kus on väljas Esimese maailmasõjaga seotud esemed – purunenud lauanõud, fotod ja roostes relvaosad. Näitus võimaldab külastajatel kogeda Esimese maailmasõja stseene, nagu neid on kirjeldatud Aleksandrs Grīnsi romaanis "Hingede lumetorm". Erilist tähelepanu pööratakse Vidzeme 4. laskurrügemendile ja jõululahingutele. Mainitakse järgmisi sõdureid: Robert Soks, kes on maetud Riia vendade kalmistule, samuti kirjanikke Aleksandrs Grīnsi, Jānis Akurātersi, heliloojat Arvīds Žilinskit ja teisi.

Näitusealal on Esimese maailmasõja aegsed pommiaugud ja allikas, kust sõdurid joogivett ammutasid. Ringkäik näitusepaigas kestab 1,5–2 tundi ning on saadaval läti ja vene keeles.