Pimedus
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine, II Maailmasõda, IV Nõukogude okupatsioon

Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid muuseume Euroopas. Püssirohutorn oli kunagi üks Riia kindlustuse tornidest. Seda on Liivatorni nime all mainitud juba 1330. aastal. Algne torn hävis 1621. aastal, kui Riia linna piiras Rootsi sõjavägi. 1650. aastal ehitati püssirohu ja relvade ladustamiseks uus torn. Pärast linna kindlustuse lammutamist on Püssirohutorn Riia kunagise kaitsesüsteemi üheks tähtsaimaks tunnistuseks.

Asub Inčukalnsi vallas Gauja küla lähedal maantee A2 ja A3 ristmiku lähedal.

Kindlus on väga haruldane ja väärtuslik näide kindlustusest. Hoone on mõeldud ühele inimesele olulise liiklussõlme jälgimiseks. Loodesuunas on sild üle Gauja, A - üle Inčupīte, SW - tee hargnemine ja D - üks peamisi liiklusteid - Vidzeme maantee. Raudbetoonist kindlustus oli osa ümbritsevatest kaevikutest, mille täpne aeg pole teada. Tõenäoliselt ehitas selle Teise maailmasõja ajal Saksa armee. Sait vajab teabe selgitamiseks täiendavaid uuringuid.

19. sajandi lõpus kujunes Inčukalnsi mõisa ümbrusest oluline liiklussõlm. Esimese maailmasõja ajal omandas paik kaitseala tähtsuse, kus kavandati võimalikku sõjapidamist. Liiklusteede, Inčukalnsi raudteejaama ja Gauja jõeületuskoha lähedusse rajati kindlustused. Koht säilitas oma strateegilise tähtsuse ka järgmistes sõdades.

Tänapäeval saab näha kindlustust, mis on vabalt saadaval.

Lahing Läti territooriumil algas 1915. aasta kevadel Saksa keisririigi sissetungiga Liepājasse. Vene impeeriumi armeeüksused taganesid läbi Kurzeme Riia suunas. Saksa keiserliku armee juhtkond andis suve lõpuks käsu asuda ja tugevdada vastavaid positsioone. Jelgavast lahkudes saabusid sellesse kohta esimesed Vene impeeriumi sõjaväeosad. See oli oluline koht Riia kaitseks, sest lähedal asus Riia-Jelgava maantee, mida mööda oli võimalik tuua vajalikke sõjamaterjale. 1915. aasta novembri keskel rinne stabiliseerus ja mõlemad armeed ehitasid positsioone. Metsaniku majast “Lapsas” kilomeeter edela pool oli teine kaitseliin, mis rajati maapealsele, kuna soise reljeefi tõttu ei olnud võimalik rajada traditsioonilisi kaevikuid. Muldkehakujuline sein koosnes rinnast, mis koosnes mõlemalt poolt väikese läbimõõduga palkide ja metalltraatidega kinnitatud muldseinast. Tänapäeval saab näha säilinud kaitseliini, mis on säilinud vähem kui kilomeetri.

Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.

Perekonnale kuulub Sala maakonnas (Jēkabpilsi rajooni Sēlpilsi vald) erakogu "Dzimtas klēts", mis loodi 2007. aastal. Seda on külastanud reisijad paljudest riikidest ja kontinentidelt.
Ränduritele räägitakse Esimesest maailmasõjast, Läti sõjaväe ajast, Teisest maailmasõjast, vennastehaudadest Riias ja jõululahingutest. 2011. aastal alustati ja jätkati renoveeritud relvalao restaureerimist, kuhu paigaldati ekspositsioon "Hingede torm" Esimesest maailmasõjast, Vidzeme 4. laskurpolgust, jõululahingutest. Räägitakse sõdur Robert Sockist, kes sängitatakse vennaskalmistule, Alexander Greenist, Jānis Akurāterist, Arvīda Žilinskist jpt. Seal on Esimese maailmasõja aegsed pommiaugud, samuti allikas, kust joob joogivett. võeti, piirkonnas. Ekskursioon 1,5 - 2 tundi läti ja vene keeles.