Endine puidutöötlemistehas "Vulkāns"

Tänapäeval mööda rada jalutades on raske ette kujutada, et selle serval asus võimas ja rikkaliku ajalooga tehas. 19. sajandi keskel õnnestus Rootsis toota suhteliselt ohutuid tikke, mis vähimagi hõõrdumise korral ei süttinud. 1878. aastal asutas Kuldīgas elav juudi ärimees Louis A. Hirschman Kuldīga tikuvabriku, mis sai tuntuks oma ohutu tikusüütemassi retsepti poolest ning seda oli erinevates värvides - punane ja kollane. Kuni 1930. aastani trükiti tikutoosi etikettidele hirv, sest omaniku perekonnanimi "Hirsch" tähendab saksa keeles hirve. Vabrikut laiendati, seda moderniseeriti uute seadmetega ja Saldus avati filiaal. Juba 1890. aastal eksporditi tikke USA-sse, Iraani, Afganistani, Hiinasse ja Jaapanisse. 1901. aastaks oli ettevõtte toodang võitnud 11 kuld- ja 5 hõbemedali. Esimese maailmasõja ajal ettevõtte tegevus seiskus, kuid tööpingid evakueeriti Venemaale. Sõdadevahelisel perioodil ehitati tehas ümber vineeritehaseks ja 1930. aastatel sai sellest üks moodsamaid vineeritehaseid Euroopas. Toodanguid eksporditi Lääne-Euroopa riikidesse. 1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti. Teise maailmasõja põhjustatud kriisi tagajärjel tootmismaht vähenes. Teise maailmasõja ajal kasutati tehase ruume sõjalistel eesmärkidel, kuid pärast sõda oli tehas kuni 1949. aastani Saksa sõjavangide laager. Sõjavange rakendati metsas palkide ettevalmistamisel, tootmisprotsessis ja muudel töödel. 1944. aasta lõpus, kui Saksa armee taandus, demonteeriti Saksamaale eksportimiseks tehase uusimad masinad, elektrimootorid, käigukastid ja muud väärtuslikud osad viidi ära. Töölised olid aga osavalt paigutanud kõige väärtusetumad osad äraveoks mõeldud kastidesse. See oli põhjus, miks tehases sai pärast Saksamaa kapitulatsiooni peagi tootmine jätkuda. Nõukogude okupatsiooni ajal tootis „Vulkāns” mitmesuguseid tooteid – vineeri, raadiovastuvõtjate väliskorpusi, „Estonia” klaverikohvreid, köögitehnikat, koolimööblit ja palju muud. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel takistasid ettevõtte tegevust tarbekaupade tarnimise viivitused ja koostööst keeldumine ning ettevõte jäi seisma. 2000. aastal puhkes „Vulkānis” tulekahju ja kaks aastat hiljem kuulutati AS „Vulkāns” maksejõuetuks. 2010. aastal AS „Vulkāns” likvideeriti. Pikaajalise tegutsemise tagajärjel olid Venta jõe kallastele kogunenud tohutud jäätme- ja saepuruväljad. Tänaseks on need eemaldatud ja jõekallas korrastatud.