7. Sigulda jalaväerügemendi bermontiaad, suurhertsoginna Valija Veščūna autasustamine Lāčplēsise sõjaordeniga Alūksnes
Pärast Läti Vabadussõda autasustati ülemseersant Valija Veščunast Lāčplēsise sõjaordeniga lahingute eest bermontlastega Plāņi majade lähedal 19. novembril 1919. Valija Veščunas oli üks esimesi, kes ületas vaenlase tule all Lielupe jõe.
„Ma juba oskasin laskmist ja see oli 1919. aastal Spilve niitudel. Selleks ajaks olid meie rügemendid mitmekordistunud. Me peitusime vaenlase kuulide eest heinakuhjade taha. Ma ei tea, kas keegi sai pihta või mitte, aga see pole peamine. Isegi mõte, et mõni Läti sõdur võiks haavata saada, oli mu südamele liig. Olin juba haavatuid näinud ja see äratas minus ka viha Bermonti ja tema kelmide jõugu vastu. Alateadlik rahulolematus ebakindla eksistentsiga eksisteeris muidugi varemgi, aga nüüd realiseerus see konkreetsel kujul. Samuti sain teadlikuks püsiva Läti riigi loomise vajadusest ja tähtsusest. Bermont käis meist ees, rüüstas kõike, aga igal sõduril oli kodus naine, lapsed või vanemad, sugulased, kes jäid seega ilma suutäiestki. Bermontlased, tulles võõrale maale, tundsid end vastutavana ainult oma eksistentsi eest. Ja kõht ees. Meie vastutasime oma kodumaa ja rahva edasise eksistentsi eest, selle väikese maatüki tuleviku eest. Jah, me ajasime neid kõiki taga...“ tee Akmenesse. Me lihtsalt ei lubanud endale lubada mõtet, et võiksime kaotada, ja seepärast me võitsimegi.(..)
Meie 7. Sigulda jalaväerügement paiknes Alūksne lähedal. Tseremoonia ise (Lāčplēsise sõjaordeni üleandmine) nägi välja umbes selline. Väed rivistusid väljakule üles, ordeni andis üle Läti president Čakste. Mind kutsuti Alūksne lossi, kus toimus pidulik lõunasöök. Pärast seda jälgisime Alūksne lossi akendest vägede paraadi. Mäletan vaid mõnda, kes minuga kaasas olid - kolonel Frickaus, tema abikaasa.
LNVM virtuaalnäitus "Lāčplēsi sõja ordeni kavaler – Valerija Valija Veščuna-Jansone" https://www.youtube.com/watch?v=ZtOtskNlhZQ
Valija Valerija Veščunas-Jansonese mälestused. // Ralfs Vilands. Ta oli kuusteist. Jurmala, 30. märts 1989, nr 13.
Alūksne muuseum
LNVM virtuaalnäitus "Lāčplēsise sõjaordu kavaler - Valerija Valija Veščuna-Jansone" http://lnvm.lv/?p=12079
https://www.la.lv/skukis-kas-nebijas-naves
Seotud objektid
Sudrabkalniņši mägi - mälestusmärk võitlusele Bermondti armee vastu
Asub Riias, Pārdaugavas, Slokase ja Kurzemes puiestee ristumiskohas.
1919. aasta novembri alguses, Läti Vabadussõja ajal, toimusid Pārdaugavas tänavalahingud Läti armee ja Bermonti vägede vahel. Otsustav rünnak Bermonti armeele toimus just selles piirkonnas. 1937. aastal avati Sudrabkalniņšis Kārlis Zāle projekti järgi monument, mis austab 6. Riia jalaväerügemendi langenud sõdureid ja tõstab esile nende sõjalisi omadusi.
See on kujundatud mälestusmüürina – sümboolse kindlustusena, mille väraval on kujutatud lõvi, kes blokeerib teed vaenlase rünnakule. Ehitatud Daugavgrīva kindluse kaitsevalli kiviplokkidest ja raiutud Vabadusmonumendilt järele jäänud graniidist. Mälestuspaiga maksumus oli ligi 35 000 latti. Võrdluseks, selle summa eest sai osta neli Lätis toodetud sõiduautot „Ford - Shield V8 De Luxe“.
Täna saab külastada üht Vabadussõja muljetavaldavamat mälestusmärki.
Alūksne muuseum
Alūksne muuseum asub 19. sajandi lõpus uusgooti stiilis ehitatud Alūksne Uues Lossis, mis on riiklik arhitektuurimälestis. Muuseumis on välja pandud näitused „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestustuba”, mis jutustab Alūksne valla elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, ja „Ajastute pidusöök“, mis tutvustab Alūksne ajalugu eelajaloost tänapäevani. Eraldi väljapanek on pühendatud 7. Sigulda jalaväepolgu panusele sõjas, kultuuris ja ühiskonnaelus. 7. Sigulda jalaväepolku hakati moodustama 20. juunil 1919 Naukšēni mõisas. Esialgu moodustati Põhja-Läti Brigaadi reservpataljoni põhjal lahingurühm, kuhu kuulus 22 ohvitseri ja 1580 sõdurit; seda kutsuti Dankersi diviisiks. See kuulus 3. Jelgava polgu 2. pataljoni koosseisu, aga pärast 23. augustit, mil täiendati roodude arvu, 7. Sigulda jalaväepolgu koosseisu. Polk võitles Bermondti vastu ning viidi 5. jaanuaril 1920 üle Latgale rindele enamlaste vastu võitlema. Pärast rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga valvas polk Läti idapiiri. Läti Vabadussõjas kaotas elu üle 200 polgu sõduri, 85 sõdurile anti Karutapja orden. 1921. aastal paigutati 7. Sigulda jalaväepolk Alūksnesse. Polgu staap seati sisse Alūksne Uues Lossis. Pärast Teist maailmasõda võtsid lossi üle Nõukogude julgeolekuasutused. Alates 1950. aastate lõpust on seal tegutsenud kultuuriasutused: täitevkomitee kultuuri- ja kinematograafiaosakond, pioneerimaja, raamatukogu, kino ja muuseum.
Vaba Riigi Aarete Maja
Vaba Riigi Aarete Kamber asub Rēzekne lossivaremete kõrval.
Ainulaadne näitus sisaldab sadu erinevaid ajaloolisi tunnistusi Läti ja välismaistest erakogudest, hõlmates perioodi 1918–1940, paljastades sündmusi Latgale ja Rēzekne ajaloos. See tutvustab Läti esimese vaba riigi sõjaväe- ja tsiviilautasude ajalugu, aga ka erinevaid organisatsioone, mis on seotud riiklike ja kodanikuorganisatsioonide tegevusega ajavahemikul Läti Vabadussõjast kuni Teise maailmasõjani.
Siin eksponeeritud Läti Vaba Riigi sõjaväe- ja tsiviilautasude ning sümboolika on Läti suurim.
Teisel korrusel asub Vahetuv Näitusesaal, kus vähemalt kord aastas toimub uus näitus. Seni on külastajatel olnud võimalus näha ainulaadset portselanist esemete kollektsiooni, Prantsusmaalt pärit luksuskellasid ja maale, mis kujutavad Latgale erinevaid maastikke.
