7. Sigulda jalaväerügemendi autasustamine bermontiaadil, suurväelase Valija Veščūnas autasustamine Lāčplēsise sõjakomandoga Alūksnes

121230878_1270582659719052_7609834855709806489.jpg
V. Veščuna-Jansone. 20.gs. 20. gadu sākums, Rīga. K. Iltnera fotostudija. Meitas Aretas Jansones īpašums. Avots: lv100.lv

After the Latvian War of Independence, the great soldier Valija Veščunas was awarded the Lāčplēsis War Order for the November 19, 1919 battles with the Bermontians at the Plan House. Valija Veshchun was one of the first to cross the Lielupe under the fire of the enemy.

"I already knew how to shoot, and it was in 1919 in Spilve meadows. During this time our regiments had multiplied. We hid from enemy bullets behind the hoods of the wall. I don't know if someone was hit or not, but that's not the point. Even with the thought that a Latvian soldier might be injured, my heart was too much. I had already had to see the wounded, and that also provoked my hatred of Bermont and his gossip gang. Unconscious dissatisfaction with the insecure existence, of course, existed in the past, now it has materialized. I also had an understanding of the necessity and significance of the establishment of a permanent Latvian state. Bermont walked ahead of us, looted everything, but every soldier had a wife, children or parents, relatives at home, who had their mouths cut off. The Bermontians, coming to a foreign land, felt responsible only for their existence and their stomachs. We were responsible for the continued existence of our homeland and people, for the future of this small patch of land. Yes, then we drive them to the Stone. We simply did not allow the idea that we could lose, and so we won.

Our 7th Sigulda Infantry Regiment had settled near Aluksne. The ceremony itself (presentation of the Lāčplēsis War Order) took place in about this way. The troops had lined up in the square, the order was awarded by the President of Latvia Čakste. I was invited to Alūksne Castle, where a festive lunch was held. After that, we watched the troop debts through the windows of Alūksne Castle. I only remember a few who were with me - Colonel Frickaus, his wife. ”

LNVM virtual exhibition "Knight of the Lāčplēsis War Order - Valerija Valija Veščuna-Jansone" https://www.youtube.com/watch?v=ZtOtskNlhZQ

Loo jutustaja: Valija Valerija Veščunas-Jansone; Loo ülestähendaja: Ralfs Vilands
Kasutatud allikad ja viited:

Memories of Valija Valeria Veschun-Jansone. // Ralph Vilands. She was sixteen. Jūrmala, March 30, 1989, No. 13.
Aluksne Museum
LNVM virtual exhibition "Knight of the Lāčplēsis War Order - Valerija Valija Veščuna-Jansone" http://lnvm.lv/?p=12079
https://www.la.lv/skukis-kas-nebijas-naves

121230878_1270582659719052_7609834855709806489.jpg

Zugehörige Objekte

Sudrabkalniņši mägi - mälestusmärk võitluseks Bermondti armee vastu

Asub Riias, Pardaugavas, Sloka ja Kurzeme avenüü ristumiskohas.

1919. aasta novembri alguses, Läti Vabadussõja ajal, toimusid Pardaugavas tänavalahingud Läti armee ja Bermonti vägede vahel. Piirkonnas toimus otsustav rünnak Bermonti armee vastu. 1937. aastal avati Sudrabkalniņas Kārlis Zāle projekti järgi monument, millega austatakse 6. Riia jalaväerügemendi langenud sõdureid ja tõsteti esile sõjalisi jooni.

Kujundatud mälestusmüüriks – sümboolseks kindlustuseks, mille väraval on kujutatud vastase rünnakuteed blokeerivat lõvi. Tellitud Daugavgrīva linnuse kaitsevalli kiviplokkidest ja sepistatud Vabadussamba allesjäänud graniidist. Mälestuspaiga maksumuseks kujunes ligi 35 000 latti. Võrdluseks võiks sellise summa eest soetada 4 Lätis toodetud autot “Ford - Vairogs V8 De Luxe”.

Täna saab näha üht muljetavaldavamat Vabadussõja mälestuspaika.

 
Alūksne muuseum

Alūksne muuseum asub 19. sajandi lõpus uusgooti stiilis ehitatud Alūksne Uues Lossis, mis on riiklik arhitektuurimälestis. Muuseumis on välja pandud näitused „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestustuba”, mis jutustab Alūksne valla elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, ja „Ajastute pidusöök“, mis tutvustab Alūksne ajalugu eelajaloost tänapäevani. Eraldi väljapanek on pühendatud 7. Sigulda jalaväepolgu panusele sõjas, kultuuris ja ühiskonnaelus. 7. Sigulda jalaväepolku hakati moodustama 20. juunil 1919 Naukšēni mõisas. Esialgu moodustati Põhja-Läti Brigaadi reservpataljoni põhjal lahingurühm, kuhu kuulus 22 ohvitseri ja 1580 sõdurit; seda kutsuti Dankersi diviisiks. See kuulus 3. Jelgava polgu 2. pataljoni koosseisu, aga pärast 23. augustit, mil täiendati roodude arvu, 7. Sigulda jalaväepolgu koosseisu. Polk võitles Bermondti vastu ning viidi 5. jaanuaril 1920 üle Latgale rindele enamlaste vastu võitlema. Pärast rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga valvas polk Läti idapiiri. Läti Vabadussõjas kaotas elu üle 200 polgu sõduri, 85 sõdurile anti Karutapja orden. 1921. aastal paigutati 7. Sigulda jalaväepolk Alūksnesse. Polgu staap seati sisse Alūksne Uues Lossis. Pärast Teist maailmasõda võtsid lossi üle Nõukogude julgeolekuasutused. Alates 1950. aastate lõpust on seal tegutsenud kultuuriasutused: täitevkomitee kultuuri- ja kinematograafiaosakond, pioneerimaja, raamatukogu, kino ja muuseum.

Vaba Riigi aarete maja

Ainulaadne ekspositsioon Läti esimese vabariigi sõjaväe- ja tsiviilpreemiate ajaloost, samuti erinevatest riiklike ja tsiviilorganisatsioonide tegevusega seotud organisatsioonidest ajavahemikul Läti Vabadussõjast Teise maailmasõjani.

Näitusemajas on eksponeeritud mitusada erinevat ajaloolist tõendit Läti ja välismaistest erakogudest, mis hõlmavad ajavahemikku 1918–1940, avades leheküljed Latgale ja Rēzekne ajaloost.