Verleihung des 7. Sigulda-Infanterie-Regiments in Bermontiad, Verleihung des Lāčplēsis-Kriegsordens an den großen Soldaten Valija Veščūnas in Alūksne

121230878_1270582659719052_7609834855709806489.jpg
V. Veščuna-Jansone. 20.gs. 20. gadu sākums, Rīga. K. Iltnera fotostudija. Meitas Aretas Jansones īpašums. Avots: lv100.lv

Po Latvijos nepriklausomybės karo didysis seržantas Valija Veščunas 1919 m. lapkričio 19 d. už kautynes su bermontininkais prie Plėnų namų buvo apdovanotas Lāčplės karo ordinu. Valija Veščunas viena pirmųjų perėjo Lielupę priešo ugnimi.

“I already knew how to shoot, and that was in 1919 in the Spilve meadows. By this time our regiments had multiplied. We hid behind haystacks from enemy bullets. I don’t know if anyone was hit or not, but that’s not the main thing. Even the thought that a Latvian soldier might be wounded was too much for my heart. I had already seen the wounded, and this also aroused my hatred for Bermont and his gang of scoundrels. An unconscious dissatisfaction with the precarious existence, of course, existed before, now it was realized in a concrete form. I also began to understand the necessity and importance of establishing a permanent Latvian state. Bermont went ahead of us, plundered everything, but every soldier had a wife, children or parents, relatives at home, who were thus deprived of a bite to eat. The Bermontites, having come to a foreign land, felt responsible only for their own existence. and belly in front. We were responsible for the future existence of our homeland and people, for the future of this small piece of land. Taip, tąkart jais važiavome iki pat Akmenės. Tiesiog neleidome galvoti, kad galime pralaimėti, todėl ir laimėjome.(..)

Netoli Alūksnės buvo dislokuotas mūsų 7-asis Siguldos pėstininkų pulkas. Pati ceremonija (Lāčplėsio karo ordino įteikimas) vyko maždaug taip. Aikštėje kariai buvo išrikiuoti, o ordiną apdovanojo Latvijos prezidentas Čakstė. Buvau pakviestas į Alūksnės pilį, kur vyko šventiniai pietūs. Vėliau pro Alūksnės pilies langus stebėjome karinį paradą. – Prisimenu tik kelis, kurie buvo su manimi – pulkininką Frickausą, jo žmoną.

LNVM virtuali paroda „Lāčplės karo ordino kavalierius – Valerija Valija Veščuna-Jansone“ https://www.youtube.com/watch?v=ZtOtskNlhZQ

Pasakotojas: Valija Valerija Veščunas-Jansone; Šią istoriją užrašė: Ralfs Vilands
Panaudoti šaltiniai ir literatūra:

Valijos Valerijos Veščun-Jansonės prisiminimai. // Ralphas Wielandas. Jai buvo šešiolika. Jūrmala, 1989 03 30, Nr.13.
Alūksnės muziejus
LNVM virtuali paroda „Lāčplėsio karo ordino kavalierius – Valerija Valija Veščuna-Jansone“ http://lnvm.lv/?p=12079
https://www.la.lv/skukis-kas-nebijas-naves

121230878_1270582659719052_7609834855709806489.jpg

Related objects

Sudrabkalniņš hill - memorial for fight against Bermondt army

Located in Riga, Pardaugava, at the intersection of Sloka and Kurzeme Avenue.

At the beginning of November 1919, during the Latvian War of Independence, street battles between the Latvian Army and Bermont troops took place in Pardaugava. A decisive attack on the Bermont army took place in the area. In 1937, according to the project of Kārlis Zāle, a monument was unveiled in Sudrabkalniņa, honoring the fallen soldiers of the 6th Riga Infantry Regiment and highlighting the military features.

Designed as a memorial wall - a symbolic fortification, the gate of which depicts a lion blocking the path of an opponent's attack. Bricked from the stone blocks of the Daugavgrīva fortress protective wall and forged from the remaining granite of the Freedom Monument. The cost of the memorial site was almost 35,000 lats. For comparison, 4 “Ford - Vairogs V8 De Luxe” cars manufactured in Latvia could be purchased for such an amount.

Today you can see one of the most impressive places of remembrance of the War of Independence.

 
Alūksne muuseum

Alūksne muuseum asub 19. sajandi lõpus uusgooti stiilis ehitatud Alūksne Uues Lossis, mis on riiklik arhitektuurimälestis. Muuseumis on välja pandud näitused „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestustuba”, mis jutustab Alūksne valla elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, ja „Ajastute pidusöök“, mis tutvustab Alūksne ajalugu eelajaloost tänapäevani. Eraldi väljapanek on pühendatud 7. Sigulda jalaväepolgu panusele sõjas, kultuuris ja ühiskonnaelus. 7. Sigulda jalaväepolku hakati moodustama 20. juunil 1919 Naukšēni mõisas. Esialgu moodustati Põhja-Läti Brigaadi reservpataljoni põhjal lahingurühm, kuhu kuulus 22 ohvitseri ja 1580 sõdurit; seda kutsuti Dankersi diviisiks. See kuulus 3. Jelgava polgu 2. pataljoni koosseisu, aga pärast 23. augustit, mil täiendati roodude arvu, 7. Sigulda jalaväepolgu koosseisu. Polk võitles Bermondti vastu ning viidi 5. jaanuaril 1920 üle Latgale rindele enamlaste vastu võitlema. Pärast rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga valvas polk Läti idapiiri. Läti Vabadussõjas kaotas elu üle 200 polgu sõduri, 85 sõdurile anti Karutapja orden. 1921. aastal paigutati 7. Sigulda jalaväepolk Alūksnesse. Polgu staap seati sisse Alūksne Uues Lossis. Pärast Teist maailmasõda võtsid lossi üle Nõukogude julgeolekuasutused. Alates 1950. aastate lõpust on seal tegutsenud kultuuriasutused: täitevkomitee kultuuri- ja kinematograafiaosakond, pioneerimaja, raamatukogu, kino ja muuseum.

Vaba Riigi aarete maja

Ainulaadne ekspositsioon Läti esimese vabariigi sõjaväe- ja tsiviilpreemiate ajaloost, samuti erinevatest riiklike ja tsiviilorganisatsioonide tegevusega seotud organisatsioonidest ajavahemikul Läti Vabadussõjast Teise maailmasõjani.

Näitusemajas on eksponeeritud mitusada erinevat ajaloolist tõendit Läti ja välismaistest erakogudest, mis hõlmavad ajavahemikku 1918–1940, avades leheküljed Latgale ja Rēzekne ajaloost.