Awarding of the 7th Sigulda Infantry Regiment in bermontiad, awarding of the great soldier Valija Veščūnas with the Lāčplēsis War Order in Alūksne
Po Latvijos nepriklausomybės karo didysis seržantas Valija Veščunas 1919 m. lapkričio 19 d. už kautynes su bermontininkais prie Plėnų namų buvo apdovanotas Lāčplės karo ordinu. Valija Veščunas viena pirmųjų perėjo Lielupę priešo ugnimi.
“I already knew how to shoot, and that was in 1919 in the Spilve meadows. By this time our regiments had multiplied. We hid behind haystacks from enemy bullets. I don’t know if anyone was hit or not, but that’s not the main thing. Even the thought that a Latvian soldier might be wounded was too much for my heart. I had already seen the wounded, and this also aroused my hatred for Bermont and his gang of scoundrels. An unconscious dissatisfaction with the precarious existence, of course, existed before, now it was realized in a concrete form. I also began to understand the necessity and importance of establishing a permanent Latvian state. Bermont went ahead of us, plundered everything, but every soldier had a wife, children or parents, relatives at home, who were thus deprived of a bite to eat. The Bermontites, having come to a foreign land, felt responsible only for their own existence. and belly in front. We were responsible for the future existence of our homeland and people, for the future of this small piece of land. Taip, tąkart jais važiavome iki pat Akmenės. Tiesiog neleidome galvoti, kad galime pralaimėti, todėl ir laimėjome.(..)
Netoli Alūksnės buvo dislokuotas mūsų 7-asis Siguldos pėstininkų pulkas. Pati ceremonija (Lāčplėsio karo ordino įteikimas) vyko maždaug taip. Aikštėje kariai buvo išrikiuoti, o ordiną apdovanojo Latvijos prezidentas Čakstė. Buvau pakviestas į Alūksnės pilį, kur vyko šventiniai pietūs. Vėliau pro Alūksnės pilies langus stebėjome karinį paradą. – Prisimenu tik kelis, kurie buvo su manimi – pulkininką Frickausą, jo žmoną.
LNVM virtuali paroda „Lāčplės karo ordino kavalierius – Valerija Valija Veščuna-Jansone“ https://www.youtube.com/watch?v=ZtOtskNlhZQ
Valijos Valerijos Veščun-Jansonės prisiminimai. // Ralphas Wielandas. Jai buvo šešiolika. Jūrmala, 1989 03 30, Nr.13.
Alūksnės muziejus
LNVM virtuali paroda „Lāčplėsio karo ordino kavalierius – Valerija Valija Veščuna-Jansone“ http://lnvm.lv/?p=12079
https://www.la.lv/skukis-kas-nebijas-naves
Related objects
Sudrabkalniņši mägi - mälestusmärk võitluseks Bermondti armee vastu
Asub Riias, Pardaugavas, Sloka ja Kurzeme avenüü ristumiskohas.
1919. aasta novembri alguses, Läti Vabadussõja ajal, toimusid Pardaugavas tänavalahingud Läti armee ja Bermonti vägede vahel. Piirkonnas toimus otsustav rünnak Bermonti armee vastu. 1937. aastal avati Sudrabkalniņas Kārlis Zāle projekti järgi monument, millega austatakse 6. Riia jalaväerügemendi langenud sõdureid ja tõsteti esile sõjalisi jooni.
Kujundatud mälestusmüüriks – sümboolseks kindlustuseks, mille väraval on kujutatud vastase rünnakuteed blokeerivat lõvi. Tellitud Daugavgrīva linnuse kaitsevalli kiviplokkidest ja sepistatud Vabadussamba allesjäänud graniidist. Mälestuspaiga maksumuseks kujunes ligi 35 000 latti. Võrdluseks võiks sellise summa eest soetada 4 Lätis toodetud autot “Ford - Vairogs V8 De Luxe”.
Täna saab näha üht muljetavaldavamat Vabadussõja mälestuspaika.
Alūksne muuseum
Alūksne muuseum asub 19. sajandi lõpus uusgooti stiilis ehitatud Alūksne Uues Lossis, mis on riiklik arhitektuurimälestis. Muuseumis on välja pandud näitused „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestustuba”, mis jutustab Alūksne valla elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, ja „Ajastute pidusöök“, mis tutvustab Alūksne ajalugu eelajaloost tänapäevani. Eraldi väljapanek on pühendatud 7. Sigulda jalaväepolgu panusele sõjas, kultuuris ja ühiskonnaelus. 7. Sigulda jalaväepolku hakati moodustama 20. juunil 1919 Naukšēni mõisas. Esialgu moodustati Põhja-Läti Brigaadi reservpataljoni põhjal lahingurühm, kuhu kuulus 22 ohvitseri ja 1580 sõdurit; seda kutsuti Dankersi diviisiks. See kuulus 3. Jelgava polgu 2. pataljoni koosseisu, aga pärast 23. augustit, mil täiendati roodude arvu, 7. Sigulda jalaväepolgu koosseisu. Polk võitles Bermondti vastu ning viidi 5. jaanuaril 1920 üle Latgale rindele enamlaste vastu võitlema. Pärast rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga valvas polk Läti idapiiri. Läti Vabadussõjas kaotas elu üle 200 polgu sõduri, 85 sõdurile anti Karutapja orden. 1921. aastal paigutati 7. Sigulda jalaväepolk Alūksnesse. Polgu staap seati sisse Alūksne Uues Lossis. Pärast Teist maailmasõda võtsid lossi üle Nõukogude julgeolekuasutused. Alates 1950. aastate lõpust on seal tegutsenud kultuuriasutused: täitevkomitee kultuuri- ja kinematograafiaosakond, pioneerimaja, raamatukogu, kino ja muuseum.
Vaba Riigi aarete maja
Ainulaadne ekspositsioon Läti esimese vabariigi sõjaväe- ja tsiviilpreemiate ajaloost, samuti erinevatest riiklike ja tsiviilorganisatsioonide tegevusega seotud organisatsioonidest ajavahemikul Läti Vabadussõjast Teise maailmasõjani.
Näitusemajas on eksponeeritud mitusada erinevat ajaloolist tõendit Läti ja välismaistest erakogudest, mis hõlmavad ajavahemikku 1918–1940, avades leheküljed Latgale ja Rēzekne ajaloost.
