Ruhnu tuletorni legend

Tehases toodetud katlaplekist tuletorni detailid transporditi Ruhnu laevaga.

Metallosade Håubjärre künkale vedamiseks ehitati Limo rannast ja üle luidete kulgev kivitee, mida on võimalik veel tänapäevalgi näha. Torni monteerimisel tuli ette ka viperusi, näiteks ei tahtnud tehases valmistatud detailid omavahel sobituda ning kinnitusdetaile nappis. Legendina on tuntuks saanud lugu ehitusel juhtunud õnnetusest, kui üks torni monteerijatest libises juba kokku monteeritud tugijala sisse ja tema päästmine ei osutunud võimalikuks. Rahvasuu räägib ka, et enne oma arhitektuurilis-insenerliku pärli loomist Pariisi olevat Gustave Eiffel projekteerinud tuletorni Ruhnule. Alust selle väite kinnitamiseks ega ka ümberlükkamiseks pole, kuid Prantsusmaa meistritelt pärineb Ruhnu tuletorn küll.

Loo jutustaja: Ruth Keskpaik
Kasutatud allikad ja viited:

Ruhnu Muuseum

Seotud objektid

Ruhnu tuletorn

Ruhnu tuletorn asub saare kõrgeimas tipus, Håubjärre (Haubjerre) künka otsas. 

1875. aastal telliti Prantsusmaalt Le Havre’ist firmalt Forges et chantiers de la Méditerranée metalltorni detailid ja T.r. Sautter, Lemonnier & Co firmast püsiva tulega II järgu dioptriline aparaat. 1876. aastal olid detailid kohal ning kokkumonteeritud tuletorn alustas tööd 1877. aastal. 40 meetri kõrgune tuletorn koosneb silindrilisest torust, mida külgedelt toetavad kaldu asetatud toed. Toru sees asub keerdtrepp, mis viib ülemisse teenindusruumi, mille ülaosale toetub laternaruum. Valgusseade töötas neljatahilise petrooleumilambiga, tuli asus merepinnast 66 meetri kõrgusel. 1. mail 1915. a lasksid sakslased sõjategevuse käigus laternaruumi puruks. 1921. aastal ehitati ajutine teenindusruum. Teenindus- ja laternaruum taastati muudetud kujul aastatel 1936-1937 insener Ants Niilre projekti järgi. Tänaseni on tuletorni juures säilinud 19. sajandi teisel poolel ehitatud teenindushooned.

Külastaja saab tutvuda ehitusmälestisena riikliku kaitse all oleva tuletorni ja tuletorni järelvaataja elamu ning kõrvalhoonetega.