3. Kaukaasia laskurrügemendi sõduritest, kes Esimese maailmasõja ajal Jēkabpilsis käskude mittetäitmisele õhutamise eest maha lasti
18. mail 1916 kell 20.30 lasti Ķēģeri mõisa varemetes (~7 km Jēkabpilsist lõunas, Brodiest kaugemal) 3. Kaukaasia laskurrügemendi sõdurid käskude eiramisele õhutamise eest. Hukkamist juhtis lipnik Ravņjaļičevs.
Märtsis 1916 toimusid Jēkabpilsi sillapea juures ägedad lahingud. Siin oli Põhjarinde ülemjuhataja N. Ruzskis kavandanud Saksa 8. armee rinde läbimurdmist kaugeleulatuvate plaanidega – Panevezise vallutamist. Kuid alles rünnaku alguses suutsid 5. armee üksused Jēkabpilsi rajooni mõnes kohas 2–3 km edasi liikuda. Vaenlase vasturünnak sundis neid naasma algasendisse.
5. armees intensiivistus sõjavastane propaganda. Daugavpilsi rajoonis keeldusid 6. Siberi laskurkorpuse üksused isegi lahingukäsklusi täitmast. Rahulolematute seas oli ka Jēkabpilsi sillapea rindel paikneva 5. armee 3. Kaukaasia laskurrügemendi sõdureid. Ohvitseridele andsid teada sõnumitoojad, kes olid sõja vastu kõige aktiivsemalt sõna võtnud, ning kutsusid neid üles siberlaste eeskujul käskjalad eirama.
18. mai 1916. aasta hommikul käskis 3. Kaukaasia laskurrügemendi ülem kolonel Areshev arreteerida rügemendi laskurid - kapral Aleksei Kuznetsovi, reamehed Gerassim Seritšenkovi, Grigori Jalunini, Aleksei Sokolovi, Semjon Tšukuri ja anda nad üle sõjakohtule. Käskkirjaga nr 141 määras kolonel Areshev väliväe sõjakohtu esimeheks kolonelleitnant Rudnevi ning liikmeteks kaptenid Ivanovi ja Vorontsovi, staabikaptenid Bek-Zeinalovi ja Petrovi.
Kapral A. Kuznetsovi ja laskur G. Seritšenkovi süüdistati sõdurite seas tahtlikus kuulujuttude levitamises. Laskur G. Jalunini, A. Sokolovi ja S. Tsukuri „kuritegu“ oli sama, mis nende kaaslastel, kuid sõnastati, et see pandi toime kergemeelsusest. Sõjakohtu istung oli lühike. Kohtunikud mõistsid ühehäälselt süüdistatavad A. Kuznetsovi, G. Seritšenkovi ja G. Jalunini sõdurite õhutamises eelneva kavatsusega rügemendis ja rindel korratust tekitada. Seetõttu mõisteti neile vastavalt seaduste kogu XXII köite artikli 246 lõikele 1 surma mahalaskmise läbi. Laskur A. Sokolov ja S. Tsukurs mõisteti õigeks, kuna nende süü ei olnud tõendatud.
Välisõjakohtu otsus anti viivitamatult üle rügemendiülemale ning kolonel Aršev kirjutas resolutsiooni ja kohtuotsuse: „Kinnitan kohtu otsust. Käsin lipnik Ravnalichevil see täide viia.“
Pärast tsaarivõimu kukutamist 1917. aastal matsid hukkunute tuha kaasvõitlejad Jēkabpilsi kalmistule ja püstitati ka monument, kuid see ei jäänud valmis. Monument taastati 1950. aastal.
Monumendi peal olev kiri:
3. KAUKAASIASEST
Strylkovago polka
NOOLED
ГЕРАСИМ СРЕЧЕНКО
Semjon Kuznetsov
GRIGORY YALUNIN
Iluta Bērziņa, Jekabpilsi ajaloomuuseum
Seotud objektid
Esimese maailmasõja Vene sõdurite vennaskonna kalmistu
Asub Jēkabpilsi Riigigümnaasiumi allee alguses kooli peasissekäigu suunas.
See on püstitatud haua kohale 1915. aastal langenud 3. Kaukaasia laskurrügemendi Vene sõdurite mälestuseks. Vennaskonna kalmistule on maetud 139 sõdurit ja kaks ohvitseri, kes langesid 1. septembril 1915 Jēkabpilsi lähedal Panevezise suunas rinde murdmisele suunatud rünnaku käigus.
Obeliski peal olev kiri:
3. KAUKAASIA PÜSSIPOLE OHVITSEERITUD JA VAHETAJAD KANGELASED. ЗА ВЕРУ ЦАРЯ И ОТЕЧЕСТВА В СЛАВУ РУССКОГО ОРУДИЯ НА ПОЛААНВИПИЛЕ ЗА ВЕРУ ЦАРЯ 1-GO SENTYABRYA 1915 ГODA В ОКРЕСТНОСТЯХ ЯКОБШТАТА. POLE MIDAGI ROHKEM, MIDA MA ARMASTAN, ET KEEGI PANEKS OMA HINGE OMA SÕPRADE EEST.
Betoonalusel olev kiri:
KUULSULINE SMERTH BELSLAVIJA KRASHE.
Samuti on seal paekivist tahvel 78 langenud sõduri ja ohvitseri nimedega.
Monumenti ümbritsevad betoonsambad, mis on omavahel ühendatud malmkettidega.
Monumendi autor on Jēkabpilsi kiviraidur J. Sieriņš.
