Soldiers of the 3rd Caucasus Rifle Regiment shot in Jēkabpils during World War I for incitement to disobey orders
18. mail 1916 Ģegeri poolmõisa varemetes (~ 7 km Jekabpilsist lõuna pool Brody taga) kl. Kell 20.30 lasti 3. Kaukaasia laskurpolgu sõdureid sõnakuulmatuse õhutamise eest maha. Hukkamist juhtis Praporštšik Ravnjalitšev.
1916. aastal Märtsis toimusid ägedad lahingud Jēkabpilsi sillapea juures. Siin oli Põhjarinde ülemjuhataja N. Ruzskis kavandanud Saksa 8. armee rinde lõhkumist kaugeleulatuvate plaanidega okupeerida Panevezys. Kuid alles rünnaku alguses õnnestus 5. armee osadel Jēkabpilsi rajoonis kohati 2–3 km edasi liikuda. Vaenlase vasturünnak sundis neid oma lähtepositsioonidele tagasi pöörduma.
Sõjavastane propaganda intensiivistus 5. armees. Daugavpilsi rajoonis keeldus 6. Siberi laskurkorpus isegi lahingukäske täitmast. Rahulolematute hulgas olid ka Jēkabpilsi sillapea rindel paiknenud 5. armee 3. Kaukaasia laskurpolgu sõdurid. Sõnumitoojad nimetasid sõja vastu kõige aktiivsemalt tegutsenute nimesid ning julgustasid neid järgima siberlaste eeskuju ja käske täitma.
18. mai hommikul 1916 andis 3. Kaukaasia laskurpolgu ülem kolonel Arešev korralduse arreteerida rügemendi laskurid - Jeffrey Aleksei Kuznetsov, ajateenijad Gerasim Seritšenkov, Grigori Jalunin, Aleksei Sokolov, Semjonid. Käskkirjaga nr 141 määras kolonel Arešev välisõja esimeheks kolonelleitnant Rudņeva, liikmeteks kaptenid Ivanovi ja Vorontsovi ning kaptenid Bek-Zeinalovi ja Petrovi.
Jeffreitor A. Kuznetsovit ja laskurit G. Seritšenkovit süüdistati sõdurite seas sihilikus kuulujuttude levitamises. Tulistajate G. Jalunini, A. Sokolovi ja S. Sugari "kuritegu" oli sama, mis seltsimeestel, kuid väideti, et see pandi toime kergemeelsusest. Välikoosolek oli lühike. Kohtunikud tunnistasid üksmeelselt süüdistatavad A. Kuznetsovi, G. Seritšenkovi ja G. Jaluni süüdi sõduritele õhutamises eesmärgiga tekitada rügemendis korrarikkumisi. Seetõttu mõisteti nad vastavalt seadustiku XXII köite artikli 246 lõikele 1 mahalaskmise läbi. Tulistajad A. Sokolov ja S. Sugar mõisteti õigeks, kuna nende süü ei leidnud tõendamist.
Välisõja otsus anti koheselt rügemendiülemale ning kolonel Archev kirjutas resolutsiooni ja otsuse: „Kinnitan kohtuotsust. Annan Ravnaličevile korralduse seda teha.
1917. aastal, pärast tsaari kukutamist, matsid hukkunute põrm võitluskaaslaste poolt ümber Jēkabpilsi kalmistule, püstitati ka monument, kuid see jäi lõpetamata. Monument taastati 1950. aastal.
Monumendi kiri:
3ГО КАВКАЗСКАГО
СТРЪЛКОВАГО ПОЛКА
СТРЪЛКИ
ГЕРАСИМ СЪРЕЧЕНКО
СЕМЁН КУЗНЕЦОВ
ГРИГОРИЙ ЯЛУНИН
Iluta Bērziņa, Jēkabpilsi ajaloomuuseum
Seotud objektid
Pirmā Pasaules kara krievu karavīru Brāļu kapi
Atrodas Jēkabpils Valsts ģimnāzijas alejas sākumā uz galveno ieeju skolā.
Uzstādīts virs kapa 1915. gada kritušajiem 3. Kaukāza strēlnieku pulka krievu karavīru piemiņai. Brāļu kapos ir apbedīti 139 karavīri un divi virsnieki, kuri krita 1915. gada 1.septembrī pie Jēkabpils, uzbrukuma laikā, ar mērķi pārraut fronti virzienā uz Paņevežu.
Uzraksts uz obeliska:
3-ГО КАВКАЗСКОГО СТРЕЛКОВОГО ПОЛКА ГЕРОЯМ ОФИЦЕРАМ И СТРЕЛКАМ. ЗА ВЕРУ ЦАРЯ И ОТЕЧЕСТВА В СЛАВУ РУССКОГО ОРУДИЯ НА ПОЛЕ БРАНИ ПАВШИМ 1-ГО СЕНТЯБРЯ 1915 ГОДА В ОКРЕСТНОСТЯХ ЯКОБШТАТА. БОЛЬШЕ СIЯ ЛЮБВИ РИКТОЖЕ ИНАТЬ, ДА КТО ДУШУ СВОЮ ПОЛОЖИТ ЗА ДРУГИ СВАЯ.
Uzraksts uz betona pamatnes:
СЛАВНАЯ СМЕРТЬ БЕСЛАВIЯ КРАШЕ.
Turpat kaļķakmens plāksne ar 78 kritušo karavīru un virsnieku vārdiem
Piemineklis norobežots ar betona stabiem, ko savieno čuguna ķēdes.
Pieminekļa autors - Jēkabpils akmeņkalis J. Sieriņš.
