Õed päästsid Baltriškėses kuulipildujaid ja haavatud sõdureid
Lugu õdedest, keda autasustati Vytise Risti ordeniga armee abistamise eest lahingutes bolševike vastu.
1919. aasta suvel toimusid Aukštaitias rasked ja pingelised lahingud Leedu armee ja bolševike vahel. 6.–7. juunil ründas 1. jalaväerügement bolševikke Antalieptė–Mikučiai–Ikunčiai–Baltriškės liinil ja okupeeris selle. Peagi taastunud bolševikud alustasid vasturünnakut ja sundisid 1. jalaväerügemendi sõdurid oma hõivatud positsioonidelt taanduma. Bolševike rünnak oli nii äkiline ja tugev, et taganevad sõdurid jätsid maha 5 haavatut ja kaks raskekuulipildujat, mis olid tolle aja äärmiselt olulised ja hinnatud relvad. Lähedalasuvas talus elanud õed Anelė ja Kostutė teesklesid, et lähevad loomi otsima, jooksid salaja Baltriškėsesse, abistasid hüljatud ja haavatud sõdureid, sidusid nende haavad kinni ja juhatasid nad „läbi tihniku ja võsastiku“ oma sugulaste juurde Jakunčia külla. Lähedal viibinud bolševikud neid ei märganud, seega naasid õed karjatamise ettekäändel kuulipildujaid päästma, kuid kuna nad ei suutnud neid tõsta, "viskasid nad need mäest alla" ja tormasid 1. jalaväerügemendi sõdureid teavitama. Viimased, Anelė ja Kostutė juhtimisel, leidsid kuulipildujad.
See polnud ainus kord, kui Juozonytė õed Leedu armee sõdureid aitasid. 23.–24. augustil 1919 alustas 1. jalaväerügement koos teiste üksustega „Zarasų operatsiooni“. Juozonytėte maja kõrval Subatiškėses asuv bolševike patarei tulistas ründavat Leedu armeed. Seda märgates lõikas Kostutė kirvega läbi põldude kulgeva telefonikaabli, mis ühendas Subatiškėses asuvat Punaarmee patareid Pakunigė väljade positsioonil asuva suurtükitule jälgimispunktiga. Sellest hetkest alates jäid Subatiškėses asuvad bolševike suurtükid vaikseks.
V. Lesčius, Leedu armee iseseisvusvõitluses 1918–1920, Vilnius, 2001.
Seotud objektid
Mälestusmärk Leedu sõjakooli esimese lõpetaja, sõdur Jurgis Sidaravičiuse surmapaigale
1919. aasta ööl vastu 23. augustit alustas Leedu armee 1. jalaväerügement Zarasai-Daugavpilsi pealetungioperatsiooni eesmärgiga sundida Punaarmee Leedu territooriumilt taanduma. Rügemendi rünnaku kõige olulisem suund oli Zarasai suunas mööda Daugavpilsi-Kaunase maanteed. Äärmiselt mägist maastikku ja järvistut ära kasutades olid bolševikud Bružai positsioonis hästi kindlustanud ja peatasid ründajad edukalt. Bolševike kaitsepositsioonide rünnakus hukkus 15 Leedu sõdurit, sealhulgas esimene sõjakooli õpilane, kes langes Leedu iseseisvuslahingutes, reamees Jurgis Sidaravičius (1900–1919).
Sõdadevahelisel perioodil hoolitsesid J. Sidaravičiuse mälestuse eest 1. jalaväerügemendi sõdurid ja sõjakooli õpilased. Tema surmapaika püstitasid Baltriškės laskurid 1939. aasta augustis kauni graniidist monumendi tekstiga: "1919.VIII.24. ATA. Vabaduse päikesetõusul suri auväärselt 1. pp. caružas Jurgis Sidaravičius." Monument asub väga eraldatud kohas kõrgel künkal, seega ei sattunud see nõukogude aastatel Nõukogude võimu teele ega lammutatud.
