"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")

Asub Tukumsi piirkonnas, maantee A9 ääres, 500 m kaugusel Lesteni pöörangust Riia suunas.

Mälestusmärk püstitati 1991. aastal Rumbu majade lähedale, mis olid aktiivse sõjategevuse sündmuspaigaks. See on austusavaldus Kuramaa kindluse kaitsjatele, kes võitlesid Teises maailmasõjas Punaarmee vastu. Lahingud olid olulised, kuna need peatasid ajutiselt Punaarmee täieliku okupatsiooni Lätis. Ligikaudu 300 000 lätlast emigreerus, et põgeneda Nõukogude režiimi poolt tsiviilisikute vastu toime pandud kuritegude eest.

Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil tekkinud omapärane olukord. Kuramaal paiknesid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada lahingutes osalemist Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. „Kuramaa kindlus“ on kõige levinum termin, mida kasutatakse Kuramaal aastatel 1944–1945 toimunud vaenutegevuse kirjeldamiseks. „Kuramaa lahing“ oli Saksa armee võitlus Punaarmee massiliste rünnakute tõrjumiseks. Kuramaa kindlus lakkas eksisteerimast varsti pärast Saksamaa alistumist.

Tänapäeval saab külastada mälestusmärki ja puhkepaika, mis oli Läti leegionäride seas populaarne alates Läti iseseisvuse taastamisest.

Pūsēnu mägi asub Bernāti lähedal, 20-minutilise autosõidu kaugusel Liepājast. Pūsēnu mägi on kõrgeim rannikulähedane luide - 37 m kõrge. Düünilt avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Seal on rada merele.

Mäe lähedal on mitmesaja meetri pikkune betoonehitis (tõenäoliselt sõjaväepärand).

Jalutuskäik mööda metsaradu ja piki merepromenaadi.

Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.

Salduse Saksa Sõdurite Kalmistu asub Salduse-Ezerese maantee ääres. 8 hektari suurusel kalmistul on umbes 25 000 Saksa sõduri ja ka mõnede Läti leegionäride säilmed. Ümbermatmisi on toimunud alates 1997. aastast.

1. maist kuni 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata näitust Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti kell 9.00–17.00 ning laupäeviti ja pühapäeviti töötab kalmistul ka giid. Samuti on saadaval Salduse Saksa sõdurite kalmistule maetud ja kogu Lätis langenud sõdurite nimekirjad.

Lestene vennaskalmistu asub Tukumsi piirkonnas Lestene kiriku kõrval. Lestene vennaskalmistu rajamist alustati 1998. aastal. See on Läti suuruselt teine sõdurikalmistu, kuhu on maetud üle 1300 läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist oli võimalik Teises maailmasõjas langenud läti sõdureid ümber matta. Läti leegion oli Saksa armee lahinguüksus, mis moodustati peamiselt ebaseaduslikult värvatud Läti elanikest. Hoolimata sellest, et leegionärid kuulusid Saksa relvajõudude ridadesse ja Saksamaa oli Läti okupeerinud, pidasid sõdurid oma leegionis teenimist Läti iseseisvuse taastamise eest võitlemiseks. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, mis oli hävitanud Läti iseseisvuse ja sõjaväe ning pannud toime kuritegusid tsiviilelanike vastu. Saksa armee ridades võitles 110 000–115 000 sõdurit, kellest umbes 30 000–50 000 jätsid oma elu lahinguväljale. Vennakalmistu keskse teema „Kodumaa – ema – Läti“ on loonud skulptor Arta Dumpe. Üle tee asuvas endises kõrtsihoones on välja pandud Läti leegioni ajaloole pühendatud näitus. Kohe selle kõrvale on Läti Ohvitseride Ühingusse kuuluvad mehed kapten Jānis Slaidiņši juhtimisel ehitanud maa-aluse punkri, et näidata, kuidas sõdurid ja ohvitserid rindel elasid.

Asub Tukumsi piirkonnas A9 maantee ääres, umbes kilomeetri kaugusel Pienavast Liepāja suunas.

Mälestusmärk asub Kuramaa kolmanda lahingu ehk Jõululahingu toimumiskohas 1944. aastal. Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil tekkinud ainulaadne olukord. Kuramaal asusid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada lahingutes osalemist Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. „Kuramaa kindlus“ on kõige levinum termin, mida kasutatakse Kuramaa lahingute kirjeldamiseks aastatel 1944–1945. „Kuramaa lahing“ oli Saksa armee sõjaline operatsioon Punaarmee massiliste rünnakute tõrjumiseks. Kuramaa lahingutes osalesid aktiivselt ka Läti leegionärid.

Tänapäeval saab mälestuspaika külastada. Piirkonna avatud põllud, kus pole enam vanimaid hooneid, on sõja tunnistajaks.

See asub maapiirkonna teede ristmikul, mis keerab maha Pienavast Džūkste'ile viivast teest.

Mälestusmärk H. Faulile ja üheksale saksa ja läti sõdurile, kes langesid 27. detsembri 1944. aasta lahingus (arvatavasti õhku tulistatud suurtüki otsetabamuse tagajärjel) ja keda peetakse sellest ajast saadik kadunuks, kuna nende säilmete, dokumentide või muude tõendite kohta ei ole leitud ühtegi jäänust.