Ezere kohalik ajaloohoidla "Muitas Nams" ("Tollimaja")
Muuseum
154
Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.
Kasutatud allikad ja viited:
https://turisms.saldus.lv/kur-doties/ko-skatit/muzeji-un-kolekcijas/
Haridusprogrammid
Ekskursioon Ezere kultuuriloo ja kodulooliste materjalide hoidlas "Muitas nams"
Ekskursiooni käigus on külastajatel võimalus tutvuda kaasaegse ja interaktiivse ekspositsiooniga "Vajategevuse lõpp Kurzemes" vaenutegevuse lõppemisest Lätis ja armeegrupi Kurzeme allaandmisakti allkirjastamisest Ezeres. Samuti rõhutab see sõjapidamise tagajärgi tänapäeval, kus Teise maailmasõja tõendid pole mitte ainult ajalugu, vaid ka igapäevane reaalsus. Ekspositsioon on mitmekihiline ja mõeldud nii õpilastele kui ka huvilistele. Samuti on väliskülastajaid silmas pidades sisu saadaval ka inglise keeles. Ajaloohuvilistele meeldimiseks on näituse sisu põhjalikumast osast võimalus leida konkreetset üksikasjalikku teavet Kurzeme sõdivate osapoolte armeeüksuste kohta Teise maailmasõja lõpus. Laos saab tutvuda ka Ezere valla ajaloo, isiksuste ja sündmustega erinevatel ajaperioodidel.
Seotud ajajoon
Seotud lood
Õhu abil lennanud Edgars Auniņši mälestused Teise maailmasõja lõpust Ezere järvel
Väljavõte mälestustest Kurzeme kapituleerimisest 1945. aasta mais, mis pärinevad lennukiülem Edgars Auninsi mälestustest.
Leiukoht Grieze'i filtratsioonilaagri juures
Grieze'i filtratsioonilaagri asukohast ja sinna viivate teede ääres leidub sageli mitmesuguseid endistele sõduritele kuuluvaid esemeid. Sõdurid, arreteeritud tsiviilisikud, sõjavangid jne. kõrvaldasid neid erinevatel põhjustel, et vältida tuvastamist ja "erilise tähelepanu" osutamist.
Kuramaa lahingus kadunud Saksa sõdurid - Karl Grimm
Saksa armeegrupi "Põhja", mis hiljem Kuramaa piiramise ajal nimetati ümber "Kuramaaks", dokumentides pole siiani selget teavet umbes 50 000 Saksa sõduri kohta. Need sõdurid on loetletud kadunuks. Isegi tänapäeval püüavad nende sõdurite sugulased leida Kuramaal oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui ka füüsilisi. Üks selline lugu on Karl Grimmi lugu, kes oli Švaabimaalt (ajalooline piirkond Edela-Saksamaal Reini ja Doonau jõgede lätetel) pärit Saksa sõdur, kelle sõjakarjäär katkes 27. oktoobril 1944 Krūmi kodus Vaiņode lähedal (5 km Vaiņodest, Lätist loodesse).
Kuramaa lahingutes kadunud Saksa armee sõdurid - Herman Fauls
Saksa armeegrupi "Põhi", mis hiljem Kuramaa piiramise ajal nimetati ümber "Kuramaaks", dokumentatsioon ei sisalda siiani selget teavet ligikaudu 50 000 Saksa armee sõduri kohta. Need sõdurid on kantud lahingutes kadunuks. Isegi tänapäeval püüavad nende sõdurite sugulased leida Kuramaalt oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui ka füüsilisi. Üks selline lugu räägib Herman Faulist, kes on kadunud alates 27. detsembrist 1944 – Kuramaa 3. lahingust ehk jõululahingutest.
"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")
Armeegrupi „Kurland“ käsk on: „Ehitage ja ehitage!“ See on ülesanne igale tagalaväe rinde sõdurile. Mida iseloomustab kõige paremini sõna: „Kaevamine on parem kui matmine!“
"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Saldus Saksa sõdurite kalmistu)
Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.
Pieta ehk "Māmuļa" mälestusansambel Nīkrāce'is
Pieta ehk Mammy on Euroopa kultuuris ja kunstis tuntud motiiv, mida kasutati ka nõukogude ajal.
Saksa kindlusliinide pantripeaga tuhkakapp
Krotė läheduses asusid armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid ja sealt on leitud palju teise maailmasõjaga seotud esemeid.
Jānis Sūnasi mälestused Grieze filtreerimislaagris veedetud ajast
Jurist Jānis Sūna on avaldanud oma mälestused Grieze filtratsioonilaagris veedetud ajast oma autobiograafilises raamatus.
Ezera põliselaniku Jānis Miesnieksi mälestused Teise maailmasõja lõpust Ezeras
Ezere kultuuriloo ja koduloo muuseum "Tollimaja" asub ajalooliselt olulises hoones. 8. mail 1945 allkirjastati siin Kuramaa rindel piiramisrõngas olnud natsi-Saksamaa armee üksuste kapitulatsiooniakt.
Endine Ezeri elanik Jānis Miesnieks (sündinud 1930) jagab oma mälestusi tolle päeva sündmustest.
Kārlis Libertsi mälestused Saksa armee alistumispäevast Ezeres
Ezere kultuuriloo ja koduloo materjalide hoidla "Tollimaja" asub ajalooliselt olulises hoones. 8. mail 1945 allkirjastati siin Natsi-Saksamaa armeegrupi "Kurland" kapitulatsiooniakt, mis oli Kuramaa rindel piiramisrõngas.
Endine Punaarmee sõdur Kārlis Liberts jagab oma mälestusi tolle päeva sündmustest.
Regionaaluurija Žanis Skudra sai "Okupeeritud Läti päeviku" eest 10 aastat vangistust.
Žanis Skudra pühendab kogu oma vaba aja kohalikule ajaloole, kõik puhkused Lätis reisimisele. Nii kogus ta materjale, tegi fotosid ja lõi "Okupeeritud Läti päevade raamatu", mida annab välja Läti Rahvusfond Stockholmis pseudonüümi Jānis Dzintars all.
7. juunil 1978 arreteeriti Žani Skudra Tallinnas ja sama aasta novembris mõistis Riia ülemkohus talle riigireetmise ja spionaaži eest kaheteistkümneaastase vangistuse.