Pienava jõuluvõitluse ohvrite mälestusmärk
Mälestusmärk
Asub Tukumsi piirkonnas A9 maantee ääres, umbes kilomeetri kaugusel Pienavast Liepāja suunas.
Mälestusmärk asub Kuramaa kolmanda lahingu ehk Jõululahingu toimumiskohas 1944. aastal. Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil tekkinud ainulaadne olukord. Kuramaal asusid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada lahingutes osalemist Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. „Kuramaa kindlus“ on kõige levinum termin, mida kasutatakse Kuramaa lahingute kirjeldamiseks aastatel 1944–1945. „Kuramaa lahing“ oli Saksa armee sõjaline operatsioon Punaarmee massiliste rünnakute tõrjumiseks. Kuramaa lahingutes osalesid aktiivselt ka Läti leegionärid.
Tänapäeval saab mälestuspaika külastada. Piirkonna avatud põllud, kus pole enam vanimaid hooneid, on sõja tunnistajaks.
Kasutatud allikad ja viited:
Läti sõdur Teise maailmasõja ajal. Daugava Kullide Keskkomitee väljaanne, 5. köide. 1977.
Seotud ajajoon
Seotud lood
Räägi mulle uppunud varustusest
Lätis on säilinud arvukalt lugusid masinate uppumisest soodes ja järvedes. Vähesed neist on tõesed.
"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")
Armeegrupi „Kurland“ käsk on: „Ehitage ja ehitage!“ See on ülesanne igale tagalaväe rinde sõdurile. Mida iseloomustab kõige paremini sõna: „Kaevamine on parem kui matmine!“
Jūlijs Bērziņši tunnistus Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi kohta aastatel 1942–1945
2011. aasta sügisel sattusin kokku Venemaal elava lätlase ja Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi (edaspidi – 201. Läti laskurdiviis; diviis) endise sõduri Jūlijs Bērziņši (1900–pärast 1963) memuaaridega – 189-leheküljelise looga, mille Läti sõdur oli kahes joonelises märkmikus vene keeles käsitsi kirjutanud oma kogemustest Saksa-NSVL sõjas (1941–1945). Need memuaarid ei olnud samuti tellimustöö.

