Jūlij Bērziņši tunnistus Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi kohta aastatel 1942-1945

23.–28. detsembrini 1944 võitles 130. Läti laskurkorpus Džukste lähedal lahingutes Läti Leegioni 19. diviisi vastu. 31. detsembril järgnesid lahingud Kārmači ümbruses, seejärel 1945. aasta veebruaris lahingud Zvārde lähedal, märtsis 1945 määrati reservi 130. Läti laskurkorpus. See oli koondunud Blīdenesse (Salduse lähedal) ja laiemale alale, kus märtsis toimusid regulaarsed lahingud. Tuleb märkida, et 4. märtsil alanud lahingut Blīdene lähedal võib kirjeldada kui "lööki laubaga vastu seina". Jätkus juba 1941. aasta detsembris Moskva lahingute ajal alanud – Läti sõdurid määrati võitlema praktiliselt lootusetusse rindesektorisse. Lahingud Blīdene lähedal kestsid kuu aega.
8. mail 1945 – päeval, mil sõda lõppes – oli 130. Läti laskurkorpus Imulase jõe kaldal.
Märtsis 1947 muudeti diviis 29. eraldi kaardiväe Läti Riia laskurbrigaadiks, juunis 1950 - 43. kaardiväe Läti laskurdiviisiks, kuid mais-juunis 1956 saadeti diviis ja selle üksused laiali.
Tegelikult iseloomustas Läti 201. laskurdiviisi lahingute kogu etappi nii komandöride vähesus kui ka suured isikkoosseisu kaotused lahinguväljadel ning sellele järgnenud raskused täiendamisel, eriti Läti sõduritega. See muutis radikaalselt jao rahvuslikku koosseisu, põhjustades jaoülema, eriti Veikini rahulolematust.
JULIUS BÄRZINSI ISIKUS
Ainus infoallikas Jūlij Bērzinsi isiku kohta on see, mida ta enda kohta mälestustes räägib. Jūlijs Bērziņš on vene lätlane, tõenäoliselt sündinud Nižni Novgorodis (1932–1991 Gorki), kus ta elas kuni värbamiseni 201. Läti laskurdiviisi. Tõenäoliselt sündis ta Läti territooriumil ja evakueeriti pärast Esimese maailmasõja algust 1914. aastal Venemaale. Sündis 1900. aastal. Osales Venemaa kodusõjas, pole aga teada, kui kaua ja millises rindesektoris. Enne Saksa-NSVL sõja algust töötas ta Gorkis vee- ja kanalisatsioonitrusti taluosas raamatupidajana. Ta kutsuti 25. mail 1942 Punaarmeesse, saadeti 1. eraldi Läti laskurpolgu, pärast väljaõppe läbimist astus kuulipildujakompanii koosseisu 201. Läti laskurdiviisi 191. polgu 1. pataljonis. Bērziņšil oli kuni 1943. aasta kevadeni reamehe auaste, arvatavasti sõja ajal ta ülendati, sest mälestustes mainib ta, et oli sõja lõpus laskemoonavarude (polgu) komandör. Mälestustest ei selgunud, kas ta kannatas 1937.–1938. repressioonides Venemaal, seda ei kinnita NSV Liidu poliitilise terrori ajal arreteeritute ja karistatute andmebaasid. Bērziņši võimalikust seotusest repressioonidega annab tunnistust mälestustele omane avatud 1937-1938. aasta sündmuste ja tagajärgede kriitikat.
1942. aasta septembris sai Bērziņš lahingus Tuganova lähedal haavata, pärast mida ootas teda kolm kuud kestnud teekond läbi sõjahaiglate, kuni sama aasta 15. detsembril naasis ta 1. eraldiseisvasse Läti laskurpolgu kuulunud laagrisse Gorohoveci. . Pärast ettevalmistust naasis ta märtsi lõpus 1943 201. Läti laskurdiviisi, seekord 121. kaardiväe Läti laskurpolgu koosseisu. Seal oli ta nii kuulipildujakompaniis kui ka viidi (ea tõttu) üle talurühma, kus ta teenis kuni sõja lõpuni. Pärast sõda elas Moskvas.
Oma memuaare hakkas ta kirjutama perioodist 1942. aasta juunist ning kuigi mainitud on vaid 1942. ja 1943. aastat, teeb autor ülevaate ka 1944. ja 1945. aastal toimunu kohta. Bērziņš ei kirjuta mitte ainult sündmustest, milles ta oli kaasosaline, vaid annab ka hinnangu minevikule. Raske on hinnata, kas autoril on fenomenaalne mälu või on ta kasutanud häid raamatuid, kuid mõnikord annab ta üksikasjaliku ülevaate Venemaa ajaloo erinevatest etappidest.
Mälestused on uus, seni avaldamata tunnistus 201. Läti laskurdiviisi ja sõjas nähtu kohta. Mälestuste väärtuse määravad autori üldised objektiivsed hinnangud (neid saab paigutada teistes allikates, sh ametlikes dokumentides leiduva teabe kõrvale) ja detailid, mis täiendavad teatud sündmusi, mida teistes allikates ei leidu. Mälestused annavad üldise ettekujutuse diviisi olukorrast, kui sõja tulemus oli juba teada. Sellele viitavad autori hinnangud minevikusündmustele või sellele, mida oleks tulnud teha, et tulemus oleks teistsugune.
Selle väljaande jaoks on valitud ja tõlgitud eraldi fragmendid Bērziņši mälestustest. Siia ei kuulu need osad, mis kirjeldavad "kuiva" sõjalisi arenguid, kuid need, mis võimaldavad jälgida "elus" sõduri tähelepanekuid suhetes: sõdur - komandör, sõdur - teised sõdurid, sõdur - kohustused, sõdur - sündmused on lisatud. .