Kurzeme kindlustuse kaitsjate mälestuskivi
Mälestusmärk
70
Asub Tukumsi piirkonnas, kiirtee A9 ääres, pöördest Lestenisse Riia suunas 500 m.
Mälestuspaik rajati 1991. aastal Rumbu majade juurde, mille ümbruses käis aktiivne sõjapidamine. See on austusavaldus II maailmasõjas Punaarmee vastu võidelnud "Kurzeme kindluse" kaitsjatele. Lahingud olid märkimisväärsed, kuna peatasid ajutiselt Läti täieliku okupeerimise Punaarmee poolt. Umbes 300 000 lätlast emigreerus, vältides Nõukogude režiimi kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu.
Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil kujunenud omapärane olukord. Kurzemes olid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada nende osalemist lahingutes Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. "Kurzeme kindlus" - kõige levinum termin Kurzeme sõjapidamise kirjeldamiseks aastatel 1944–1945. "Kurzeme lahingud" olid Saksa armee lahingud Punaarmee ulatuslike rünnakute tõrjumiseks. Kurzeme kindlus lakkas eksisteerimast varsti pärast Saksa kapitulatsiooni.
Täna saab näha mälestus- ja puhkepaika, mis on olnud Läti leegionäride seas populaarne alates Läti taasiseseisvumisest.
Kasutatud allikad ja viited:
Läti sõdur Teise maailmasõja ajal. Daugava Vanagu Kesknõukogu väljaanne, 5. köide. 1977. aastal
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Lahing Kurzeme linnuses Lestene lähedal
Jutustaja kirjeldab oma muljeid lahingutest Lestene ümbruses ja Läti 19. diviisi rolli lahingutes.
Läti Leegioni 42. rügemendi kompanii ülema Werner Preijeri mälestusi Kurzeme lahingutest.
Kurzeme kindlus tekkis pärast Riia langemist 13. oktoobril 1944 ja Venemaa lahkuminekut Klaipedast 10. oktoobril, peatades sellega maanteeliikluse Saksamaaga.
Lood uppunud masinatest
Lätis on säilinud arvukalt lugusid masinate uppumisest soodes ja järvedes. Vähesed neist on tõesed.
"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")
Armeegrupi “Kurland” käsk on: “Ehita ja ehita!” See on iga tagalateenistuse rinde sõduri ülesanne. Mida tähistab kõige paremini sõna: "Kaevamine on parem kui matmine!"
Jūlij Bērziņši tunnistus Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi kohta aastatel 1942-1945
2011. aasta sügisel jõudsid minuni mälestused Venemaal elavast lätlasest Jūlij Bērziņšist (1900–1963), Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi (edaspidi - 201. Läti laskurdiviisi) endine sõdur. ; Division) - kahes märkmikus 189-leheküljelise käsitsi kirjutatud venekeelse jutuga Läti sõdurist tema kogemustest Saksa-NSVL sõjas (1941-1945). Ka need mälestused ei olnud tellimustööd.
Alfred Riekstiņš – Rüütliristi kavaler
1945. aasta alguses käivad veel ägedad lahingud Kurzeme linnuses, kus lätlased võitlevad Saksa armee ridades. Üks neist oli Alfred Riekstiņš 19. diviisi lahingus. Vapruse eest autasustatakse Riekstiņat Rüütliristiga ja see antakse üle Remte lossis. Veidi enne kapitulatsiooni saab temast leitnant.