Kurzeme kindlustuse kaitsjate mälestuskivi
Mälestusmärk
70
Asub Tukumsi piirkonnas, maantee A9 ääres, 500 m kaugusel Lesteni pöörangust Riia suunas.
Mälestusmärk püstitati 1991. aastal Rumbu majade lähedale, mis olid aktiivse sõjategevuse sündmuspaigaks. See on austusavaldus Kuramaa kindluse kaitsjatele, kes võitlesid Teises maailmasõjas Punaarmee vastu. Lahingud olid olulised, kuna need peatasid ajutiselt Punaarmee täieliku okupatsiooni Lätis. Ligikaudu 300 000 lätlast emigreerus, et põgeneda Nõukogude režiimi poolt tsiviilisikute vastu toime pandud kuritegude eest.
Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil tekkinud omapärane olukord. Kuramaal paiknesid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada lahingutes osalemist Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. „Kuramaa kindlus“ on kõige levinum termin, mida kasutatakse Kuramaal aastatel 1944–1945 toimunud vaenutegevuse kirjeldamiseks. „Kuramaa lahing“ oli Saksa armee võitlus Punaarmee massiliste rünnakute tõrjumiseks. Kuramaa kindlus lakkas eksisteerimast varsti pärast Saksamaa alistumist.
Tänapäeval saab külastada mälestusmärki ja puhkepaika, mis oli Läti leegionäride seas populaarne alates Läti iseseisvuse taastamisest.
Kasutatud allikad ja viited:
Läti sõdur Teise maailmasõja ajal. Daugava Kullide Keskkomitee väljaanne, 5. köide. 1977.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Lahingud Kuramaa kindluses Lestene lähedal
Jutustaja kirjeldab oma muljeid Lestene piirkonna lahingutest ja Läti 19. diviisi rollist lahingutes.
Läti Leegioni 42. rügemendi kompaniiülema Werner Preijersi mälestused Kuramaa lahingutest.
Kuramaa kindlus moodustati pärast Riia langemist 13. oktoobril 1944 ja Venemaa läbimurret Klaipėdasse 10. oktoobril, katkestades sellega maismaatranspordi Saksamaaga.
Räägi mulle uppunud varustusest
Lätis on säilinud arvukalt lugusid masinate uppumisest soodes ja järvedes. Vähesed neist on tõesed.
"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")
Armeegrupi „Kurland“ käsk on: „Ehitage ja ehitage!“ See on ülesanne igale tagalaväe rinde sõdurile. Mida iseloomustab kõige paremini sõna: „Kaevamine on parem kui matmine!“
Jūlijs Bērziņši tunnistus Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi kohta aastatel 1942–1945
2011. aasta sügisel sattusin kokku Venemaal elava lätlase ja Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi (edaspidi – 201. Läti laskurdiviis; diviis) endise sõduri Jūlijs Bērziņši (1900–pärast 1963) memuaaridega – 189-leheküljelise looga, mille Läti sõdur oli kahes joonelises märkmikus vene keeles käsitsi kirjutanud oma kogemustest Saksa-NSVL sõjas (1941–1945). Need memuaarid ei olnud samuti tellimustöö.
Alfred Riekstins - Rüütliristi rüütel
1945. aasta alguses käisid Kuramaa kindluses endiselt ägedad lahingud, kus lätlased võitlesid Saksa armee ridades. Üks neist oli Alfrēds Riekstiņš 19. diviisis. Vapruse eest autasustati Riekstiņši Rüütliristiga ja see anti talle üle Remte lossis. Vahetult enne kapitulatsiooni sai temast leitnant.