Lahingud Kuramaa kindluses Lestene lähedal
Jutustaja kirjeldab oma muljeid Lestene piirkonna lahingutest ja Läti 19. diviisi rollist lahingutes.
„(..) Pärast viit suurt lahingut usuvad Kuramaa kaitsjad, et halvim on möödas, seepärast seisavad nad kindlalt oma positsioonidel, et mitte mööda lasta võimalusest vabastada oma kodumaa Saksamaa alistumisega.
Paljud kahtlejad on oma üksustesse naasnud, kuid uusi võitlejaid registreerub endiselt nii Kuramaalt kui ka põgenike seast. Lisaks on Saksamaalt saadetud neile tugevduseks mitu tuhat Läti sõdurit.
14. märtsil lähen 43. rügemendi staapi, kus pean end registreerima. Teel kohtan Kuramaale saabunud kindral Bangerski't. Paistab, et ka hall sõdur usub rohkem kui kunagi varem, et meie riigi jaoks on lähenemas väga otsustav hetk, mistõttu hoiab ka tema oma staapi Kuramaal. Kindral tuletab mulle meelde, et seitsmekordse haavatuna, kes on oma rindeõnne ammendanud, peaksin tema juurde komandandiks minema. Muidugi pean sellest veel diviisiülemaga rääkima.
Rügemendi peakorteris on märgatav elevus. Rügemendiülem kolonel Osis lahkub rügemendist. Iga hetk võib saabuda major Reinholds, kes käsu peale peab rügemendi juhtimise üle võtma. Seega on järjekordne kolonel armust langenud. Esimene oli Lobe neli kuud tagasi.
Lõpuks on Reinholds kohal ja võtab rügemendi üle. Mind määratakse kapten Bumbieri pataljonis kompaniiülemaks. Kompanii on pataljoni staabis puhkusel ja reservis. Pataljoniülema asetäitja leitnant Jaunzems on vana võitlushunt ja oskab rindel valitsevast olukorrast väga detailselt rääkida. Bolševikud on Lestene koolis, kust meil on mäelt hea vaade oma positsioonile, nii et niipea kui ilmub isegi kõige väiksem grupp, avavad nad granaadiheitjate tule.
„Ei, nii see jääda ei saa,“ arutleme ja otsime rünnakusuunda, et venelased koolist välja paisata.
Lestene ise on peamine lahinguliin. Lisaks minule on kompaniis ainult üks ohvitser – leitnant Zutis. Ka kompanii meeste arv on alla saja. Bolševike valjuhääldid kutsuvad iga päev relvi maha panema, räägivad Riiast. Siin räägib Lilita Bērziņa, siin Lācis, siin keegi teine avalikult tuntud isik.
16.–17. märtsi öösel asendavad meid Saksa üksused ja me oleme teel uute kaevikute poole, kuhu vaenlasel on õnnestunud sissetung teha. 19. diviis, kui nii võib öelda, mängib Kuramaal tuletõrjujate rolli – kus iganes midagi juhtub, peavad Läti mehed kiirustama ja korra taastama. (..)
Avaldatud USA-s kuukirjas Daugavas vaagi. Leitnant Roberts Ancānsi mälestused lahingutest Kuramaal "Sõdur jutustab"
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Kurzeme kindlustuse kaitsjate mälestuskivi
Asub Tukumsi piirkonnas, maantee A9 ääres, 500 m kaugusel Lesteni pöörangust Riia suunas.
Mälestusmärk püstitati 1991. aastal Rumbu majade lähedale, mis olid aktiivse sõjategevuse sündmuspaigaks. See on austusavaldus Kuramaa kindluse kaitsjatele, kes võitlesid Teises maailmasõjas Punaarmee vastu. Lahingud olid olulised, kuna need peatasid ajutiselt Punaarmee täieliku okupatsiooni Lätis. Ligikaudu 300 000 lätlast emigreerus, et põgeneda Nõukogude režiimi poolt tsiviilisikute vastu toime pandud kuritegude eest.
Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil tekkinud omapärane olukord. Kuramaal paiknesid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada lahingutes osalemist Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. „Kuramaa kindlus“ on kõige levinum termin, mida kasutatakse Kuramaal aastatel 1944–1945 toimunud vaenutegevuse kirjeldamiseks. „Kuramaa lahing“ oli Saksa armee võitlus Punaarmee massiliste rünnakute tõrjumiseks. Kuramaa kindlus lakkas eksisteerimast varsti pärast Saksamaa alistumist.
Tänapäeval saab külastada mälestusmärki ja puhkepaika, mis oli Läti leegionäride seas populaarne alates Läti iseseisvuse taastamisest.
Lestene luteri kirik
Asub Tukumsi piirkonnas Lestenes kiriku kõrval.
Lestene ühishaua rajamine algas 1998. aastal. See on suuruselt teine sõjaväekalmistu Lätis, kuhu on maetud üle 1300 Läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taastamist oli võimalik ümber matta Teises maailmasõjas erinevatest kohtadest langenud Läti sõdureid.
Läti Leegion oli Saksa armee lahinguüksus, mis moodustati peamiselt ebaseaduslikult mobiliseeritud Läti elanikest. Sõdurid tajusid oma kohalolekut leegionis võitlusena Läti iseseisvuse taastamise eest, hoolimata asjaolust, et see toimus Saksa relvajõudude ridades ja Saksamaa oli Läti okupeerinud. Puudus ükski teine sõjaline jõud, mis oleks võinud Nõukogude okupatsiooni taastulekut edasi lükata. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, mis oli likvideerinud Läti iseseisvuse, hävitanud selle armee ja toime pannud kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu. Saksa armee ridades võitles umbes 110 000–115 000 sõdurit, kellest umbes 30 000–50 000 kaotas lahinguväljal elu.
Tänapäeval saab Lestenes külastada Vennaste hauda, mille kõrval asub Lestene kirik. See on silmapaistev barokk-sakraalkunsti näide. Iidses kiriku kõrtsis saab tutvuda Läti Leegioni ajaloole pühendatud näitusega. Vennaste haua keskse kujutise "Kodumaa - Ema - Läti" lõi skulptor Arta Dumpe. Lähedal asub Lestene mõis, mis kuulus enne Teist maailmasõda Läti armee kindralile Mārtiņš Hartmanisele.
Lestene kiriku ekskursioone saab broneerida Lestene Evangeelse Luterliku Kiriku koguduse preestri Inguna Kokina käest telefonil +371 29993743.
Lestene vennaskalmistu, mälestusnäitus ja punker
Lestene vennaskalmistu asub Tukumsi piirkonnas Lestene kiriku kõrval. Lestene vennaskalmistu rajamist alustati 1998. aastal. See on Läti suuruselt teine sõdurikalmistu, kuhu on maetud üle 1300 läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist oli võimalik Teises maailmasõjas langenud läti sõdureid ümber matta. Läti leegion oli Saksa armee lahinguüksus, mis moodustati peamiselt ebaseaduslikult värvatud Läti elanikest. Hoolimata sellest, et leegionärid kuulusid Saksa relvajõudude ridadesse ja Saksamaa oli Läti okupeerinud, pidasid sõdurid oma leegionis teenimist Läti iseseisvuse taastamise eest võitlemiseks. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, mis oli hävitanud Läti iseseisvuse ja sõjaväe ning pannud toime kuritegusid tsiviilelanike vastu. Saksa armee ridades võitles 110 000–115 000 sõdurit, kellest umbes 30 000–50 000 jätsid oma elu lahinguväljale. Vennakalmistu keskse teema „Kodumaa – ema – Läti“ on loonud skulptor Arta Dumpe. Üle tee asuvas endises kõrtsihoones on välja pandud Läti leegioni ajaloole pühendatud näitus. Kohe selle kõrvale on Läti Ohvitseride Ühingusse kuuluvad mehed kapten Jānis Slaidiņši juhtimisel ehitanud maa-aluse punkri, et näidata, kuidas sõdurid ja ohvitserid rindel elasid.
