Giidiga ekskursioon Priekule "Teise maailmasõja jälgedes "Kuramaa taskus""
Lahingupaik
Kasutatud allikad ja viited:
http://www.dienvidkurzeme.travel/visainfo/item/vesturei-pa-pedam/dazadi/pa-2-pasaules-kara-pedam-priekule-un-tas-apkartne-19441945g/
Teie kommentaarid
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
19-aastase Raisa Ahmedejevi lugu luurelahingust 14. veebruaril 1945 Priekule lähedal
Baškiiri päritolu Punaarmee sõduri Rais Ahmadejevi (19-aastane) kirjeldus Nõukogude armee ettevalmistustest rünnakuks Priekule ja luurelahingust Piekule 14. veebruaril 1945. aastal.
19-aastase Alfons Wolgemuthi lugu luurelahingust 17. veebruaril 1945 Priekule lähedal
Alfons Volgemuth oli 19-aastane poiss, raadiooperaator ja teenis natsi-Saksamaa armees.
"Keegi ei ole sellest operatsioonist tagasi tulnud ja pole teada, kas on ellujäänuid. Ma ise osalesin selles sõjas 19-aastase raadiooperaatorina ja olen üks 2, hiljem 3 ellujäänust, kes sattusid venelaste kätte vangi. Tahan kajastada sündmusi oma kogemusest."
"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")
Armeegrupi „Kurland“ käsk on: „Ehitage ja ehitage!“ See on ülesanne igale tagalaväe rinde sõdurile. Mida iseloomustab kõige paremini sõna: „Kaevamine on parem kui matmine!“
"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Saldus Saksa sõdurite kalmistu)
Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.
"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Saldus Saksa sõdurite kalmistu)
Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.
"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Priekule Brethren Cemetery)
Kuramaa muutus eraldiseisvaks ja isoleeritud lahinguväljaks 10. oktoobril 1944. Umbes 500 000 Saksa sõdurit peeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde peakorteri teadete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Lahingud Kuramaal jätkusid aga veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitsmekuulise lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa relvajõud Kuramaal 154 108 surnut, haavatut ja teadmata kadunud sõdurit, Punaarmee kaotused aga olid umbes 400 000 surnut, haavatut või teadmata kadunud inimest.
Jūlijs Bērziņši tunnistus Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi kohta aastatel 1942–1945
2011. aasta sügisel sattusin kokku Venemaal elava lätlase ja Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi (edaspidi – 201. Läti laskurdiviis; diviis) endise sõduri Jūlijs Bērziņši (1900–pärast 1963) memuaaridega – 189-leheküljelise looga, mille Läti sõdur oli kahes joonelises märkmikus vene keeles käsitsi kirjutanud oma kogemustest Saksa-NSVL sõjas (1941–1945). Need memuaarid ei olnud samuti tellimustöö.


















Tere tulemast! Palun ärge kasutage mõistet "vabastuslahingud", rääkides Nõukogude vägede sisenemisest Saksamaa poolt okupeeritud Läti aladele Teise maailmasõja lõpus.