"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Priekule Brethren Cemetery)
Kurzeme rajati eraldiseisva ja isoleeritud lahinguväljana 10. oktoobril 1944. aastal. Umbes 500 000 Saksa relvajõudude sõdurit loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "kerget pingutust". Lahingud Kurzemes jätkusid aga veel seitse kuud ja Kurzemest sai II maailmasõja lõpu sümbol.
Seitsmekuulise võitluse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa relvajõud Kurzemes 154 108 surnut, haavatut ja teadmata kadunud sõdurit, Punaarmee aga umbes 400 000 surnut, haavatut või teadmata kadunud punaarmee sõdurit.
Suurim mälestusmärk Punaarmee sõdurite haudadele
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Sõduri kalmistu Priekule mälestusansambel
Priekule vennaskalmistu memoriaalansambel Liepāja-Priekule-Skoda maantee kõrval on suurim Teises maailmasõjas osalenud Nõukogude sõdurite matmispaik Baltimaades. Siia on maetud üle 23000 Nõukogude sõduri. Operatsioon „Priekule“ oli üks ägedamaid Kuramaa koti lahinguid, mis kestis 1944. aasta oktoobrist kuni 1945. aasta 21. veebruarini. Priekule lahing 1945. aasta veebruaris kestis ilma katkestusteta seitse päeva ja ööd ning nõudis mõlemal poolel väga palju ohvreid. Kuni Priekule vennaskalmistu ümberkujundamiseni memoriaalansambliks asus siin silmapaistva läti skulptori Kārlis Zāle (1888–1942) viimasena tehtud mälestusmärk, mis oli mõeldud vabadussõja mälestuseks Alojasse. Aastatel 1974–1984 kujundati Priekule vennaskalmistu 8 ha suurune ala ümber Teises maailmasõjas langenute memoriaalansambliks. Selle kujundasid skulptor P. Zaļkalne, arhitektid A. Zoldners ja E. Salguss ning dendroloog A. Lasis.
Teise maailmasõja lahingupaigad Krotes
Vārtāja jõe kaldal Krotė lähedal asuvad armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid, mida Saksa väed pidasid kuni kapituleerumiseni 8. mail 1945. aastal.
Rindejoon jõudis Vārtāja kallastele 1945. aasta veebruaris, kuigi juba enne seda oli Priekule ja Ilmāja raudteejaama vahelisel olulisel teel ette valmistatud puurid. Lahingute viimases etapis võtsid siin Saksa 18. armee 2. armeekorpuse 87. jalaväediviisi üksused kaitsepositsioone. Liepāja - Salduse raudteeliinile viiva tee kaitsmiseks paigutati Berzkrogi lähistele 18. armee 14. reservi panzerdiviis, mille 1. pataljon 36. pantserirügemendi 1. pataljon oli relvastatud 28 Pzkpfw. V (Panther) tankidega. Sõja lõpul oli see ainuke üksus kogu Kuramaa territooriumil, mis oli varustatud seda tüüpi lahingumasinatega.
Täna asub Krotės Maris Ūtēna erakogu ja pakub võimalust näha Vārtāja jõe äärsetes metsades asuvaid Saksa kaevikuid ja punkrikohti. Seal on telkimisvõimalus, lõkkeplats, väike suvila ja karpkalapüük.
Kurzeme metsades on endiselt plahvatusohtlikke objekte!
