Priekule operatsioon II Maailmasõda

12Priekuleskauja SCAN

20. veebruaril 1945 alustas Punaarmee viies suures Kuramaa lahingus (12. veebruar-14. märts 1945) rünnakut Liepaja suunas 30 km laiusel lõigul mõlemal pool Priekule.

Kuni 1. märtsini kestnud ägedates lahingutegevuses õnnestus Punaarmeel lükata Saksa liinid 1-2 km tagasi ja vallutada Priekule. 5. märtsil algas pealetung Saldusest Kagu pool, milles osales 8 Punaarmee jalaväediviisi ja 2 tankiüksust. Siin õnnestus Punaarmeel tungida sügavamalt Saksa positsioonidele Saldusest ida pool ja kohati jõuda Saldus-Liepaja maanteele.

14. märtsil nõrgenes Nõukogude pealetung. Punaarmee kaotas 70 000 hukkunut ja haavatut, 608 tanki ja 178 lennukit, kuid saavutas väikese maastikulõigu, sealhulgas Djukste ja Priekuli

Seotud objektid

Giidiga ekskursioon Priekule "Teise maailmasõja jälgedes "Kuramaa taskus""

Giidiekskursioonid tutvustavad Priekule linna ümbruses asuvaid Teise maailmasõja lahinguvälju. Marsruudi pikkust ja ekskursiooni kestust saab kohandada grupi huvidele: 10 kilomeetrist kolme tunniga kuni 40 kilomeetrini kuue tunniga. Ekskursioonid toimuvad aastaringselt läti, vene ja inglise keeles ning need tuleb ette tellida. Ekskursioonid sobivad alates 13. eluaastast. Kõige sobivam transpordivahend on auto või kuni 30-kohaline buss. Peamised peatuspaigad: 1) Gramzda, kust Nõukogude armee alustas 1944. aasta sügisel rünnakut Saksa sõjaväe positsioonide vastu Priekules; 2) Priekule vennaskalmistu – Baltikumi suurim vennaskalmistu, kus puhkab üle 23000 Punaarmee sõduri; 3) Priekule – strateegilise tähtsusega paik Kuramaa koti lõunaosas, kus peeti eriti raske ja keeruline lahing; 4) Krote, kus 1945. aasta veebruaris Vārtāja jõe kaldal peatus Nõukogude armee rünnak Kuramaa kotti piiratud Saksa vägede vastu.

Saldus Saksa sõdurite kalmistu

Salduse saksa sõdurite kalmistu asub Saldus-Ezere maantee lähedal. Siia on ümber maetud üle 25 000 saksa sõduri. 1. maist kuni 1. oktoobrini on mälestusruumis avatud näitus Kurzeme kindluse kuuest suurest lahingust. Ekskursioone saab broneerida laupäeviti ja pühapäeviti. Kättesaadavad on ka Salduse Saksa sõdurite kalmistule maetud sõdurite ja kogu Lätis langenud saksa sõdurite registrid. Näitusel on väljas fotod, esemed ja mälestusesemed, mille on muuseumile annetanud langenud sõdurite sugulased. Sõdurite matmispaikade uurimine ja ümbermatmine toimub alates 1997. aastast. Töö on veel pooleli ja kõiki sõdurite matmispaiku ei ole veel uuritud. Ümbermatmise käigus leitud sõdurite nimedest võib järeldada, et lisaks sakslastele ja austerlastele olid Saksa armeesse kutsutud ka lätlased, eestlased, leedulased, norralased, taanlased ja muudest rahvustest sõdurid.

Sõduri kalmistu Priekule mälestusansambel

Priekule vennaskalmistu memoriaalansambel Liepāja-Priekule-Skoda maantee kõrval on suurim Teises maailmasõjas osalenud Nõukogude sõdurite matmispaik Baltimaades. Siia on maetud üle 23000 Nõukogude sõduri. Operatsioon „Priekule“ oli üks ägedamaid Kuramaa koti lahinguid, mis kestis 1944. aasta oktoobrist kuni 1945. aasta 21. veebruarini. Priekule lahing 1945. aasta veebruaris kestis ilma katkestusteta seitse päeva ja ööd ning nõudis mõlemal poolel väga palju ohvreid. Kuni Priekule vennaskalmistu ümberkujundamiseni memoriaalansambliks asus siin silmapaistva läti skulptori Kārlis Zāle (1888–1942) viimasena tehtud mälestusmärk, mis oli mõeldud vabadussõja mälestuseks Alojasse. Aastatel 1974–1984 kujundati Priekule vennaskalmistu 8 ha suurune ala ümber Teises maailmasõjas langenute memoriaalansambliks. Selle kujundasid skulptor P. Zaļkalne, arhitektid A. Zoldners ja E. Salguss ning dendroloog A. Lasis.

Seotud lood

"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Priekule Brethren Cemetery)

Kurzeme rajati eraldiseisva ja isoleeritud lahinguväljana 10. oktoobril 1944. aastal. Umbes 500 000 Saksa relvajõudude sõdurit loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "kerget pingutust". Lahingud Kurzemes jätkusid aga veel seitse kuud ja Kurzemest sai II maailmasõja lõpu sümbol.

Seitsmekuulise võitluse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa relvajõud Kurzemes 154 108 surnut, haavatut ja teadmata kadunud sõdurit, Punaarmee aga umbes 400 000 surnut, haavatut või teadmata kadunud punaarmee sõdurit.