Priekule operatsioon II II maailmasõda
20. veebruaril 1945 alustas Punaarmee viies suures Kuramaa lahingus (12. veebruar-14. märts 1945) rünnakut Liepaja suunas 30 km laiusel lõigul mõlemal pool Priekule.
Kuni 1. märtsini kestnud ägedates lahingutegevuses õnnestus Punaarmeel lükata Saksa liinid 1-2 km tagasi ja vallutada Priekule. 5. märtsil algas pealetung Saldusest Kagu pool, milles osales 8 Punaarmee jalaväediviisi ja 2 tankiüksust. Siin õnnestus Punaarmeel tungida sügavamalt Saksa positsioonidele Saldusest ida pool ja kohati jõuda Saldus-Liepaja maanteele.
14. märtsil nõrgenes Nõukogude pealetung. Punaarmee kaotas 70 000 hukkunut ja haavatut, 608 tanki ja 178 lennukit, kuid saavutas väikese maastikulõigu, sealhulgas Djukste ja Priekuli
Seotud objektid
Saldus Saksa sõdurite kalmistu
Salduse Saksa Sõdurite Kalmistu asub Salduse-Ezerese maantee ääres. 8 hektari suurusel kalmistul on umbes 25 000 Saksa sõduri ja ka mõnede Läti leegionäride säilmed. Ümbermatmisi on toimunud alates 1997. aastast.
1. maist kuni 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata näitust Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti kell 9.00–17.00 ning laupäeviti ja pühapäeviti töötab kalmistul ka giid. Samuti on saadaval Salduse Saksa sõdurite kalmistule maetud ja kogu Lätis langenud sõdurite nimekirjad.
Sõduri kalmistu Priekule mälestusansambel
Priekule vennaskalmistu memoriaalansambel Liepāja-Priekule-Skoda maantee kõrval on suurim Teises maailmasõjas osalenud Nõukogude sõdurite matmispaik Baltimaades. Siia on maetud üle 23000 Nõukogude sõduri. Operatsioon „Priekule“ oli üks ägedamaid Kuramaa koti lahinguid, mis kestis 1944. aasta oktoobrist kuni 1945. aasta 21. veebruarini. Priekule lahing 1945. aasta veebruaris kestis ilma katkestusteta seitse päeva ja ööd ning nõudis mõlemal poolel väga palju ohvreid. Kuni Priekule vennaskalmistu ümberkujundamiseni memoriaalansambliks asus siin silmapaistva läti skulptori Kārlis Zāle (1888–1942) viimasena tehtud mälestusmärk, mis oli mõeldud vabadussõja mälestuseks Alojasse. Aastatel 1974–1984 kujundati Priekule vennaskalmistu 8 ha suurune ala ümber Teises maailmasõjas langenute memoriaalansambliks. Selle kujundasid skulptor P. Zaļkalne, arhitektid A. Zoldners ja E. Salguss ning dendroloog A. Lasis.
Seotud lood
"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Priekule Brethren Cemetery)
Kuramaa muutus eraldiseisvaks ja isoleeritud lahinguväljaks 10. oktoobril 1944. Umbes 500 000 Saksa sõdurit peeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde peakorteri teadete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Lahingud Kuramaal jätkusid aga veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitsmekuulise lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa relvajõud Kuramaal 154 108 surnut, haavatut ja teadmata kadunud sõdurit, Punaarmee kaotused aga olid umbes 400 000 surnut, haavatut või teadmata kadunud inimest.