Saldus Saksa sõdurite kalmistu Mälestusmärk
133
Salduse Saksa Sõdurite Kalmistu asub Salduse-Ezerese maantee ääres. 8 hektari suurusel kalmistul on umbes 25 000 Saksa sõduri ja ka mõnede Läti leegionäride säilmed. Ümbermatmisi on toimunud alates 1997. aastast.
1. maist kuni 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata näitust Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti kell 9.00–17.00 ning laupäeviti ja pühapäeviti töötab kalmistul ka giid. Samuti on saadaval Salduse Saksa sõdurite kalmistule maetud ja kogu Lätis langenud sõdurite nimekirjad.
Kasutatud allikad ja viited:
https://turisms.saldus.lv/kur-doties/ko-skatit/pieminas-vietas/
Seotud ajajoon
Seotud lood
"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Saldus Saksa sõdurite kalmistu)
Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol.
Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.
Kuramaa lahingus kadunud Saksa sõdurid - Karl Grimm
Saksa armeegrupi "Põhja", mis hiljem Kuramaa piiramise ajal nimetati ümber "Kuramaaks", dokumentides pole siiani selget teavet umbes 50 000 Saksa sõduri kohta. Need sõdurid on loetletud kadunuks. Isegi tänapäeval püüavad nende sõdurite sugulased leida Kuramaal oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui ka füüsilisi. Üks selline lugu on Karl Grimmi lugu, kes oli Švaabimaalt (ajalooline piirkond Edela-Saksamaal Reini ja Doonau jõgede lätetel) pärit Saksa sõdur, kelle sõjakarjäär katkes 27. oktoobril 1944 Krūmi kodus Vaiņode lähedal (5 km Vaiņodest, Lätist loodesse).
Kuramaa lahingutes kadunud Saksa armee sõdurid - Herman Fauls
Saksa armeegrupi "Põhi", mis hiljem Kuramaa piiramise ajal nimetati ümber "Kuramaaks", dokumentatsioon ei sisalda siiani selget teavet ligikaudu 50 000 Saksa armee sõduri kohta. Need sõdurid on kantud lahingutes kadunuks. Isegi tänapäeval püüavad nende sõdurite sugulased leida Kuramaalt oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui ka füüsilisi. Üks selline lugu räägib Herman Faulist, kes on kadunud alates 27. detsembrist 1944 – Kuramaa 3. lahingust ehk jõululahingutest.
"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")
Armeegrupi „Kurland“ käsk on: „Ehitage ja ehitage!“ See on ülesanne igale tagalaväe rinde sõdurile. Mida iseloomustab kõige paremini sõna: „Kaevamine on parem kui matmine!“
Pieta ehk "Māmuļa" mälestusansambel Nīkrāce'is
Pieta ehk Mammy on Euroopa kultuuris ja kunstis tuntud motiiv, mida kasutati ka nõukogude ajal.
Saksa kindlusliinide pantripeaga tuhkakapp
Krotė läheduses asusid armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid ja sealt on leitud palju teise maailmasõjaga seotud esemeid.
Ezera põliselaniku Jānis Miesnieksi mälestused Teise maailmasõja lõpust Ezeras
Ezere kultuuriloo ja koduloo muuseum "Tollimaja" asub ajalooliselt olulises hoones. 8. mail 1945 allkirjastati siin Kuramaa rindel piiramisrõngas olnud natsi-Saksamaa armee üksuste kapitulatsiooniakt.
Endine Ezeri elanik Jānis Miesnieks (sündinud 1930) jagab oma mälestusi tolle päeva sündmustest.